Tulevase Rail Baltica Linda terminali lähedal asuv 27 300-ruutmeetrise brutopinnaga büroohoone koosneb kahest tornist, mis on omavahel ühendatud üheksanda korruseni. Hoone vastab kõrgele keskkonnastandarditele: sellel on A-energiaklass, kaugküte ja -jahutus ning 150 kW päikesepaneelide süsteem. Sisekujundus on inspireeritud raba värvidest ja tekstuuridest. Hoone terassid tulevad vanalinna ja mere või Ülemiste järve ja lennujaama vaadetega. Ärimaja esimestele korrustele on planeeritud rentnikele mõeldud golfisimulaator ja lopsaka haljastusega üldalad. Maja ette tuleb rohepromenaad koos pinkide ja tiigialaga.
Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Sten Pärnitsa sõnul on Viktor Masingu nimeline büroohoone osa Ülemiste City lähiaastatele planeeritud ulatuslikest arenguplaanidest. „Lähiaastatel investeeritakse linnakusse koos Tallinna Lennujaama ja Rail Balticaga ligi 500 miljonit eurot, mis hõlmab nii büroo- kui ka elupindade ehitust, terviselinnaku äsja täiskõrguseni jõudnud uut hoonet, uute rohealade loomist ning transpordiühenduste parandamist,“ rääkis Pärnits.
Tallinna abilinnapea Joel Jesse sõnul on Ülemiste City linnaliikluse poolest juba täna oluline sõlmpunkt, millest tulevikus lennujaama laiendamise ja Rail Baltica reisiterminali rajamise mõjul saab peagi veelgi atraktiivsem sisenemispunkt rahvusvaheliste ettevõtete ja investorite jaoks. „On hea meel näha, et Tallinna rajatakse hooneid, mis ühendavad kvaliteetse arhitektuuri, energiatõhususe ja pika vaatega linnaruumi arendamise. Sellised investeeringud aitavad tugevdada pealinna rolli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskusena ning loovad keskkonna, kus ettevõtted saavad kasvada ja uusi töökohti luua,“ lisas Jesse.
Hinna kõrval üha olulisem ka keskkond ja pakutavad teenused
„Hindame kõrgelt Mainor Ülemiste ambitsiooni hea linna loomisel, meile on suur au aidata sellele oma parima ehituskompetentsi ja meeskonnaga kaasa. Hoone on tänaseks juba mitu korrust saanud, ehitustööd kulgevad tempokalt ning väga heas koostöös tellija ja meie võtmepartneritega. Jätkame sama hoo ja meelsusega,“ sõnas Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Jaan Mäe.
Ülemiste City arendamisel lähtutakse Pärnitsa sõnul sellest, et uued hooned vastaksid ettevõtete järjest kasvavatele nõudmistele, kus ruutmeetrihinna kõrval on üha olulisemad ka üldine keskkond ja teenused, mida arendaja rentnikele pakkuda suudab. Näiteks nähakse ettevõtet ümbritsevas kogukonnas võimalust leida koostööpartnereid ja seeläbi ise kiiremini kasvada.
„Ettevõtete kasvu toetamine on olnud oluline osa Viktor Masingu maja planeerimisel, sest näeme, et just paindlikud kontorilahendused koos kaasaaegse töökeskkonnaga on see, mille järele on ärikinnisvaraturul enim nõudlust ning mille saadavust seejuures napib,“ rääkis Pärnits.
Et arendustegevustega ollakse õigel kursil näitab seegi, et tööjõumaksudest lähtuvalt on Ülemiste City Eesti kolmas majanduslinn, avaldades seeläbi märkimisväärset mõju riigi majandusele. Linnaku arendamisel on oluliseks partneriks olnud Swedbank, kes finantseerib ka Masingu maja ehitust.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada