Kuidas sa üldse jõudsid plasti- ja tekstiilitehnoloogia peaerialani?
Plasti- ja tekstiilitehnoloogia erialani jõudsin bakalaureuseõpingute kaudu, mille jooksul tekkis erinevate suundade seast kõige suurem huvi just tekstiili- ja rõivavaldkonna vastu. Mind paelus eelkõige rõivaste tootearenduse tehniline pool.
Näiteks lõigete konstrueerimine, tehniliste jooniste loomine ning see, kuidas ideest saab päris toode. Sealt tekkis ka soov jätkata õpinguid magistriõppes, et sellele valdkonnale veel põhjalikumalt keskenduda.
Kuidas sündis idee tegeleda just modulaarse naistepesu teemaga?
Modulaarse pesu teema sai tegelikult alguse juba bakalaureuseõpingute ajal, kui arendasin oma lõputöö raames multifunktsionaalset rinnahoidjat. Selle lahendus põhines erinevate osade lisamisel ja vahetamisel, et toodet oleks võimalik kanda erinevat tüüpi rõivaste all. Sealt tekkis ka huvi pesudisaini ja modulaarsuse teemaga edasi tegeleda.
Magistritööks valisingi modulaarse menstruatsioonipesu arendamise projekti, kus keskendun modulaarse lahenduse väljatöötamisele, mis suurendaks toote funktsionaalsust ja jätkusuutlikkust, pakkudes samal ajal loomulikult mugavust.
Mida tähendab „modulaarne rõivadisain“ inimese jaoks, kes pole sellest varem midagi kuulnud? Ja miks on see vajalik?
Lihtsalt öeldes tähendab modulaarne rõivadisain seda, et ühte rõivast saab kasutada mitmel erineval viisil tänu moodulitele. Näiteks eemaldatavatele, ümbervahetatavatele, lisatavatele osadele. Selle eesmärk on suurendada toote funktsionaalsust ja kasutusvõimalusi nii, et üks toode täidab mitut eesmärki.
Minu magistritöö puhul tähendab modulaarsus eelkõige kasutusmugavuse suurendamist. Selle asemel, et menstruatsiooni ajal päeva jooksul mitu korda kogu aluspesu vahetada, on võimalik vahetada ainult toote funktsionaalset osa. See muudab kasutamise praktilisemaks ning vähendab ka pesemisega seotud ressursikulu.
Milliseid probleeme võiks modulaarne naistepesu tulevikus lahendada?
Arvan, et minu töö liigub juba selles suunas, et modulaarsuse abil muuta menstruatsioonipesu naiste jaoks võimalikult tavaliseks. Eesmärk on luua toode, mis toetab naist menstruatsiooni ajal, kuid mis tundub ja näeb välja nagu täiesti tavaline aluspesu.
Tulevikku vaadates usun, et selliseid lahendusi võiksid täiendada ka targad tekstiilid, mis aitaksid näiteks leevendada menstruatsiooniga seotud alakõhu- või seljavalusid ning pakkuda kasutajale veelgi rohkem mugavust.
Kas tänapäeva inimesed ootavad rõivastelt sinu hinnangul rohkem kui lihtsalt ilusat välimust?
Minu hinnangul ootavad inimesed tänapäeval rõivastelt palju enamat kui lihtsalt ilusat välimust. Tarbijad on muutunud teadlikumaks ning oskavad rohkem tähelepanu pöörata materjalidele, kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele.
Samuti on üha populaarsem kapselgarderoobi kontseptsioon, mis väärtustab ajatuid ja mitmekülgseid rõivaid. Seetõttu on tänapäeva inimene rõivaste valikul järjest teadlikum ja valivam ning hindab lisaks välimusele ka toote praktilisust, vastupidavust ja kasutusmugavust.
Mis sind naistepesu ja selle disainimise juures kõige rohkem paelub? Milline võiks olla tuleviku naistepesu?
Minu magistritöö kontekstis on kõige huvitavam väljakutse leida tasakaal maksimaalse funktsionaalsuse ja praktilisuse ning esteetilise ja mugava disaini vahel. Eesmärk on luua midagi, mis kandes tundub nagu igapäevane pesu, kuid pakub tegelikkuses vajalikku funktsionaalsust menstruatsiooni ajal.
Mulle meeldib mõelda, et tulevikus võiks selline pesu olla lihtsalt uus normaalsus. See oleks igapäevane toode, mis toetab naisi erinevates olukordades ja vajadustes, ilma et selleks oleks vaja eraldi spetsiaalset toodet.
Kas Eestis tehakse sinu hinnangul tekstiilivaldkonnas piisavalt innovatsiooni ja luuakse ka nn tarka tekstiili?
Minu hinnangul tehakse Eestis tekstiilivaldkonnas huvitavaid arendusprojekte ning ka tarkade tekstiilide teemaga tegeletakse. Eesti on küll väike riik, mistõttu ei saa me alati konkureerida suurte tekstiili- ja rõivatehnoloogia arenduskeskustega võimekuse poolest, kuid meie tugevuseks on tugev teadus- ja arendustegevus.
Seetõttu usun, et potentsiaali innovaatiliste ja tarkade tekstiilide arendamiseks on Eestis kindlasti palju ning arenguruumi jagub samuti.
Milline on olnud seni kõige põnevam või ootamatum avastus sinu magistritöö juures?
Kui rääkida menstruatsioonialuspesude taustast, siis algselt teemat uurides jäi mulle mulje, et minu suurimaks ülesandeks saab olema sobiva imava kihisüsteemi väljatöötamine. Paljud olemasolevad menstruatsioonipesud kasutavad selleks mitmekihilist lahendust, kus iga kiht täidab erinevat funktsiooni, näiteks vedeliku imamist, hoidmist või lekkekaitset.
Üheks ootamatuks avastuseks oli aga see, et materjalide valiku käigus leidsime koos juhendajatega funktsionaalse kanga, mis ühendab need omadused ühes materjalis. See muutis ka töö fookust.
Nüüd on üheks kõige põnevamaks osaks katsetada ja hinnata, kas selline kompaktne lahendus suudab päris kasutuses pakkuda sama head funktsionaalsust kui traditsioonilised mitmekihilised süsteemid.
Kas oled oma lahendust juba ka reaalselt katsetanud või prototüüpe loonud?
Minu töö on hetkel peamiselt materjalide katsetamise faasis, seega tegelen praegu valitud kangaste hindamisega, et välja selgitada, kas need sobivad kavandatud toote arendamiseks.
Samal ajal olen loonud ja arendanud ka erinevaid prototüüpe ning modulaarseid konstruktsioonilahendusi. Sügisel on plaanis läbi viia kandmistestid, sest lõpuks on just kasutaja see, kes otsustab, kas toode on mugav, praktiline ja täidab oma eesmärki igapäevases kasutuses.
Mida on TalTech sulle selle eriala jooksul kõige rohkem õpetanud?
Võib-olla õpingute alguses, veel bakalaureuseõppe ajal, tahtsin sageli saada küsimustele väga konkreetseid vastuseid – kas midagi on siis hea või halb, õige või vale. TalTech on mulle aga õpetanud, et materjalide ja tekstiilide puhul on enamik asju suhtelised.
Kõik sõltub sellest, mille jaoks toodet kasutatakse, kes seda kasutab ja millises keskkonnas see kasutusse läheb. Seetõttu ei saa öelda, et näiteks polüester on alati halb või looduslikud materjalid alati parim valik.
Materjali sobivus sõltub eelkõige selle lõppkasutusest ja sellest, milliseid omadusi konkreetselt tootelt oodatakse. Loomulikult tuleb mõelda ka keskkonnamõjudele, kuid sageli tuleb teha kompromisse, et leida konkreetse kasutusotstarbe jaoks kõige sobivam lahendus.
Kus sa näed ennast pärast magistriõpinguid? Kas teaduses, tootearenduses, moemaailmas või hoopis kuskil nende vahepeal?
Õpingute jooksul on suurem fookus olnud tootearendusel, mida ma väga naudin. Samas meeldib mulle ka loominguline pool – ideede genereerimine, disainimine ja uute lahenduste väljamõtlemine. Vahel tekib isegi tunne, et tahakski ainult disainida ning tehnilise teostuse võiks keegi teine enda peale võtta, sest tean kui palju tööd ja detaile selle taga tegelikult peitub.
Samas olen tänulik, et oskan mõlemat poolt ise teha, sest see annab võimaluse oma ideid täpselt sellisel kujul ellu viia, nagu olen ette kujutanud. Pärast magistriõpinguid näen ennast kas oma brändi arendamas või töötamas mõnes teises rõivabrändis.
Milline on sinu enda suhe moega, kas eelistad praktilisust või esteetikat?
Hindan moes väga kunstilist lähenemist. Eriti just erakordseid disaine, huvitavaid proportsioone ja julgeid ideid. Mulle avaldab alati muljet, kuidas disainerid suudavad luua midagi täiesti uut ja ootamatut.
Igapäevaelus eelistan aga pigem praktilisust ning lähtun üsna palju kapselgarderoobi põhimõttest, kus rõivaid saab omavahel hõlpsasti kombineerida ja erinevates olukordades kanda.
Samas meeldib mulle lisada outfit’idele mõni pilkupüüdev detail või nn statement-piece, mis annab tervikule iseloomu. Seega ei eelistaks ma ühte teisele. Mulle on oluline praktilisuse ja esteetika tasakaal.
Mis on kõige ebamugavam aluspesu, mida sa oled ise kunagi kandnud?
Siinkohal tulebki mängu materjalivaliku olulisus. Aluspesu mugavust ei määra ainult lõige või disain, vaid suuresti ka kasutatud materjal.
Ka hästi disainitud toode ei pruugi olla mugav, kui materjal ei ole piisavalt hingav, pehme või keha vastas meeldiv. Aluspesu peaks toetama keha loomulikku mikrokliimat ning olema kandmisel võimalikult märkamatu.
Kui saaksid luua ühe täiesti revolutsioonilise rõivatoote, siis milline see oleks?
Ma usun, et see oleks kindlasti mingil kujul seotud modulaarsusega. Oleks ju super, kui meil oleks väike hulk modulaarseid rõivaosi, mida saaks omavahel kombineerides luua väga erinevaid outfite. Kui sinna lisada veel targad tekstiilid, võiksid need rõivad pakkuda ka lisafunktsioone, näiteks aidata kandjat soojendada või jahutada.
Tõenäoliselt liiguks selline toode pigem praktilisuse ja funktsionaalsuse suunas ning ei keskenduks niivõrd esteetilisele eneseväljendusele. See võib tunduda üsna tulevikku vaatav idee, kuid tegelikult liigutakse selliste lahenduste suunas juba täna.
Kas sul on mõni lemmikmaterjal või kangas, millega sulle eriti meeldib töötada?
Minu kui pesu kallal töötava inimese puhul tuleb nüüd natuke vastuoluline vastus, aga kui aluspesu valmistamisel kasutatakse enamasti õhukesi ja venivaid materjale, siis õmblemise seisukohalt on minu jaoks palju mugavam töötada jäigemate kangastega, mis hoiavad hästi vormi, ei veni ega libise masina all.
Milline rõivaese võiks sinu arvates tulevikus täiesti teistsugune välja näha kui täna?
Ma võib-olla püstitaks selle küsimuse veidi ümber. Minu hinnangul ei pruugi tulevikus kõige suurem muutus seisneda selles, kuidas rõivad välja näevad, vaid selles, mida nad teha suudavad.
Riiete väärtus võiks peituda hoopis selles, et neid kandes saame oma keha ja aktiivsuse kohta infot, sarnaselt sellele, kuidas kasutame täna nutikellasid.
Selliseid lahendusi on juba olemas, kuid tulevikus võiksid need olla täiesti tavalised igapäevariided, mis mõõdavad sensorite ja tarkade tekstiilide abil näiteks une kvaliteeti, liikumist või muid tervisenäitajaid.
Tallinna Tehnikaülikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli on avatud 6. juuli keskpäevani: taltech.ee/reaalne
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada