Eesti valiti teisipäeval ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks, saades toetuse 171 liikmesriigilt. See tunnustus kinnitab Eesti rahvusvahelist mainet riigina, kes seisab inimõiguste eest, ning annab meile võimaluse edendada globaalselt neid teemasid, milles oleme ise eeskujuks.
Kõige selle kõrval pole vähetähtis seegi, et inimõiguste nõukogu liikmeks olemine suurendab Eesti nähtavust ja nii ka meie julgeolekut. Mida aktiivsemad ja nähtavamad oleme erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides, seda rohkem on meil maailmas sõpru ning läbi sõprus- ja liitlassuhete oleme paremini kaitstud.
Eesti oli ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige ka aastatel 2013–2015. Kümne vahepealse aasta jooksul on maailm märkimisväärselt muutunud: üks ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, Venemaa, on rünnanud teist ÜRO liikmesriiki, Ukrainat; autoritaarsed jõud on tugevnenud ja koondunud ning rahvusvahelise õiguse rikkumised on muutunud üha rängemaks, sealhulgas digiuumis. ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtted ei toimi enam rangete reeglitena, vaid pigem soovituslike juhistena, millest on kerge mööda hiilida.
ÜRO põhikirja mõju vähenemine on nõrgestanud inimõiguste rolli maailmapoliitikas ning muutnud inimeste kannatuste käsitlemise suuresti pelgalt statistiliseks.
Just seetõttu on oluline, et demokraatlikud õigusriigid nagu Eesti, kelle sise- ja välispoliitika tugineb inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtetele, seisaksid inimõiguste eest ja aitaksid neid kaitsta kogu maailmas. Eesti tugev maine avatud, tolerantse ja inimkeskse riigina, kes toetab ÜRO põhikirja põhimõtteid ja rahvusvahelisel õigusel põhinevat maailmakorda, annab meile aastatel 2026–2028 võimaluse meile olulisi väärtusi ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena kaitsta ja edendada.
Eesti on maailmas ajakirjandusvabaduse pingereas teisel kohal ning täitsime aastatel 2023–2025 meediavabaduse koalitsiooni kaaseesistuja rolli, juhtides koos globaalsete partneritega tähelepanu sõnavabaduse ja ajakirjandusliku sõltumatuse probleemidele. Tänavu oleme seadnud eesmärgiks keskenduda sõnavabadusele just digiruumis, täites internetivabaduse koalitsiooni eesistuja rolli.
Meie siht inimõiguste nõukogus on aidata tüürida maailma samas suunas, kuhu ise pürgime, ühiskondade suunas, kus kõigil inimestel on võrdsed õigused ja võimalused elada täisväärtuslikku elu. Selle keerulise, ent vajaliku töö elluviimiseks oleme määratlenud kolm fookusvaldkonda, millele liikmesuse ajal erilist tähelepanu pöörame. Märksõnad on laste õigused, inimõigused digiruumis ja väljendusvabaduse kaitse.
“19 500 last on küüditatud Venemaale, kus neid sunniviisiliselt lapsendatakse ja propaganda abil nende sidemeid kodumaaga hävitatakse.”
Venemaa sõjategevus Ukrainas, sealhulgas tsiviilelanike ja laste vastu suunatud rünnakud, on šokeeriv näide inimõiguste räigest rikkumisest ja selge tõestus, et Venemaa ei hooli inimeludest, isegi mitte laste omadest. Alates 2022. aastast on hukkunud või vigastada saanud üle 3000 Ukraina lapse ning ligi 19 500 last on küüditatud Venemaale, kus neid sunniviisiliselt lapsendatakse ja propaganda abil nende sidemeid kodumaaga hävitatakse.
Laste õiguste kaitse ning nende vastu suunatud füüsilise, vaimse ja seksuaalse vägivalla lõpetamine nii sõjaolukorras kui ka rahuajal peab püsima meie jõupingutuste keskmes. Samuti tuleb tagada, et kõik lapsed saaksid sõltumata oma soost või päritolust võrdsed võimalused oma tuleviku kujundamiseks. Inimõigused ei tohi lõppeda vanusepiiril.
Elame ajastul, mil suur osa meie igapäevaelust toimub digitaalses keskkonnas. Digimaailma põimumine füüsilise maailmaga toob paraku kaasa uusi ohte: küberkuritegevuse, hübriidrünnakud, interneti kättesaadavuse piiranguid ja soolist diskrimineerimist, tsensuuri ning järjest kasvava digilõhe.
Tehnoloogia kiire arengu tingimustes on ülioluline, et meie õigused ja kohustused kanduksid üle ka virtuaalmaailma. Selleks peab rahvusvaheline kogukond looma selged ja siduvad normid, mis kaitsevad inimõigusi ka digitaalses keskkonnas.
Eesti kui edukas e-riik, kes on üles ehitanud läbipaistva ja turvalise digivalitsemise mudeli, on ideaalne eestkõneleja inimõiguste sidumisel digimaailma reeglitega, jagades oma kogemust, väärtusi ja tehnoloogilist kompetentsi, et kujundada õiglane, turvaline ja inimkeskne digiruum.
Vaba ja sõltumatu ajakirjanduse tegutsemisõigus on maailmas surve all. Kasvõi oma idanaabri poole vaadates näeme, kuhu jõutakse välja, kui ajakirjanike vastu suunatud rünnakud sagenevad, sõnavabadust piiratakse ning sõltumatud väljaanded kaovad tasapisi meediaruumist.
Ajakirjanike kaitse ja väljendusvabaduse tagamine on demokraatia toimimise eeltingimus. Arvamuste mitmekesisuseta jõuame selleni, et kriitiline mõtlemine asendub ühesuunalise narratiiviga. Kui erinevad hääled vaibuvad, kaob ka ühiskonna võime pidada sisulist arutelu, küsida ebamugavaid küsimusi ja hoida võimu vastutavana.
Eesti kui demokraatliku ja sõnavabadust väärtustava riigi ülesanne on seista nende põhimõtete eest nii kodus kui ka rahvusvahelisel tasandil. Teame väga hästi, mida tähendab elu kinnises ning tsensuuriga ühiskonnas.
Meie pühendumus sõltumatule ajakirjandusele, usaldusväärsele teabele ligipääsu tagamisele ja ajakirjanike turvalisusele aitab hoida avatust, läbipaistvust ja vastutust, väärtusi, millele tugineb iga elujõuline demokraatia. Just sellist meediaruumi püüamegi inimõiguste nõukogus kaitsta.
Eesti osalemine ÜRO Inimõiguste Nõukogus ei ole pelgalt diplomaatiline saavutus, see on vastutus. Meie häälel on kaal ning meie eeskujul on mõju. On aeg tuua inimõigused tagasi maailmapoliitika keskmesse.