Teadlane rahustab: Eesti maasikaid võib jätkuvalt julgelt süüa!

Uuringu tulemused tekitasid koheselt nii kasvatajates kui ka tarbijates muret, kuid Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi terioloogia professor Urmas Saarmaa sõnul ei ole paanikaks ega süüdistusteks maasikakasvatajate suunal põhjust.

„Vastutust parasiidi vältimise ees ei saa lükata kasvatajatele!“ kinnitas ta Maalehele.

Selgituste kohaselt ei lasu maasikakasvatajatel kohustust marju enne müüki pesta. Samuti ei saa kasvatajaid pidada vastutavaks selle eest, et looduses liiguvad rebased ja teised loomad, kes võivad parasiite levitada. Lisaks ei pea ta tõenäoliseks, et suurtootmises on oht märkimisväärne.

Maasikaid võib jätkuvalt julgelt süüa, kuid alles pärast pesemist!

„Parasiiti levitavad loomad, sh kodukoerad ja -kassid, mistõttu leidub ohtlikku nakatajat nii koduaedades, metsades kui ka mujal, kus loomad liiguvad. Enamik maasikakasvatajaid kasutab kilemultši, mistõttu on tootjatelt ostetud marjade puhul parasiitidega nakatumise oht väike, ent kodus tuleb üle loputada nii oma aia viljad kui ka turult, poest või naabrilt saadud marjad,“ lisas ta.

Nagu ka uuringus märgitud, ei ole parasiit ise Eestis sugugi uus nähtus, vaid esineb siinses looduses juba aastaid.

Teadlase sõnul jääb aiasaaduste pesemise kohustus lõpptarbijale, mitte kasvatajale. „Kõige kindlam reegel on pesta kõik aiasaadused enne söömist voolava vee all. Nii saab võimalikud parasiidimunad väga efektiivselt eemaldada,“ selgitas ta, et vastutust kannab siiski tarbija ise.

Professor rõhutab, et kindlasti tuleks vältida olukorda, kus avalikkuses jääb mulje, nagu oleksid maasikakasvatajad midagi tegemata jätnud. „Tegemist on riskiga, mida on väga lihtne vältida. Samal ajal oli oluline inimesi ohust teavitada, sest tegemist on tõsise parasiidiga,“ märkis ta.

„Maasikaid võib jätkuvalt julgelt süüa, kuid alles pärast pesemist!“

Põllumehed ei vastuta looduses levivate parasiitide eest

Eesti Aiandusliidu juht Raimond Starastin leiab, et probleem ei seisne niivõrd uuringu tulemustes kui nende avalikkusele esitamise viisis.

„Inimestel on õigus sellist infot teada, kuid kahjuks sattus uuringu avaldamine kokku maasikahooaja algusega. See tekitas olukorra, kus paljud nägid ainult hirmutavat pealkirja, kuid ei jõudnud lugeda uuringu selgitusi ega soovitusi lõpuni,“ ütles Starastin.

Põllumehi ei saa pidada vastutavaks looduses levivate parasiitide eest.

Tema sõnul olid uuringus kasutatud maasikaproovid anonüümsed ja seetõttu ei ole võimalik öelda, milliste tootjate või isegi millise päritoluga marjadest leiud pärinesid. „Tootjad ise ei tea, kas uuritud proovide hulgas oli nende toodangut või mitte. Uuringu eesmärk ei olnudki konkreetseid kasvatajaid välja tuua,“ märkis ta.

Starastin rõhutas, et põllumehi ei saa pidada vastutavaks looduses levivate parasiitide eest. „Tegemist on keskkonnas esineva parasiidiga, mida võivad levitada metsloomad, aga ka koduloomad. Seetõttu tuleb kõiki värskeid aiasaadusi enne söömist pesta sõltumata sellest, kust need pärinevad.“

Aiandusliidu hinnangul ei ole põhjust maasikate ostmisest loobuda. „Kõige olulisem sõnum on see, et marjad tuleb enne söömist voolava vee all puhtaks pesta. See on lihtne ja tõhus viis võimalikku nakatumisriski vähendada,“ ütles Starastin.

Maasikakasvataja: tarbijad ei peaks kartma

Kahekordne rahvapõllumees ja Joosepi talu peremees Ranet Roositalu on mures, et avalikkusele võib jääda ekslik mulje, nagu oleks parasiidileid seotud Eesti maasikakasvatajate hooletusega. „Maasikakasvatus on professionaalne tootmine, kuhu investeeritakse palju tööd ja raha. Kasvatajad teevad kõik endast oleneva, et marjad oleksid kvaliteetsed ja puhtad. Kuid looduskeskkonnast tulenevaid riske ei ole võimalik sajaprotsendiliselt välistada,“ ütles ta.

Roositalu sõnul tuleb arvestada, et tegemist on keskkonnas looduslikult esineva parasiidiga, mida võivad levitada metsloomad. Seetõttu ei ole õiglane panna vastutust üksnes maasikakasvatajatele.

Ta rõhutas, et risk ei puuduta ainult maasikaid. „Sama keskkonda jagavad metsamarjad, koduaias kasvatatud köögiviljad ja paljud teised värsked saadused. Seepärast on kõige olulisem soovitus jätkuvalt see, et kõik värsked saadused tuleks enne söömist voolava vee all pesta,“ märkis ta.

Roositalu sõnul ei tohiks uuringu tulemused panna inimesi Eesti maasikaid vältima. „Eesti kasvatajad toodavad marju professionaalselt ja vastutustundlikult. Meie maasikad ei kasva huntide, rebaste ja kährikutega koos. Taimed on multšitud ja ei puutu mullaga kokku. Tarbijad ei peaks kartma, vaid ikkagi tavapäraseid hügieenireegleid järgima,“ ütles ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)