Intsidendi toimumisajal asus jaht umbes 37 kilomeetri kaugusel Wighti saarest lõunas. Prantsusmaa rannik jäi pisut kaugemale. Tulistamine toimus rahvusvahelistes vetes.
Jaht Bright Future sattus samal ajal väina läbinud Vene naftatankerite ja sõjalaeva Admiral Grigorovitš lähedusse ning ühtäkki algas Vene laeval tulistamine. Mereväelased piirdusid siiski hoiatuslaskudega.
Briti valitsus mõistis hiljem Venemaa käitumise hukka, kuid Vene kaitseministeerum süüdistas jahi kaptenit ohtlikus käitumises. Samas möönas ministeerium, et kokkupõrkeohtu ei tekkinud.
Jane Kelvey ütles BBC-le, et kõigepealt saatsid venelased laevapasunast viis helisignaali. „See tähendas: kas te märkasite meid?“ seletas naine. „Meie keerasime otsekohe kahe kraadi võrra tüürpoordi, et nad saaksid näha: tegime sihiliku kursimuutuse ja oleme seega neid märganud. Ja siis umbes minut hiljem saatsid nad oma pasunast veel viis signaali, millele järgnes otsekohe umbes neli või viis lasku käsitulirelvast.“
Kelvey lisas, et lasud ei olnud suunatud jahi suunas. „See oli hoiatustuli, meie arvates tulistati õhku,“ ütles naine.
Vene kaitseministeerium kinnitas, et tulistamisel kasutati automaate ning enne seda tegid mereväelased mitu korda katset jahiga raadio teel ühendust võtta. Samuti olevat laevalt välja tulistatud valgusrakette, mida jahil viibinud reisijad ei kinnita. Kaitseministeeriumi väitel järgisid Vene mereväelased kõiki rahvusvahelisi merendusreegleid.
Endine Briti kaitseminister Ben Wallace ütles BBC-le, et venelaste käitumine oli väga agressiivne, arvestades, et jaht asus sõjalaevast umbes poole kilomeetri kaugusel ja ei oleks suurusevahe tõttu seda ohustada saanud. „Nad pidid aru saama, et kokkupõrkeohtu ei ole,“ lisas Wallace.
Jane Kelvey nõustus selle hinnanguga ja nimetas relvakasutamist täiesti ebavajalikuks. „Meie jaoks ei olnud intsidenti toimunud seni, kuni algas tulistamine,“ ütles ta.
Briti peaminister Keir Starmer väljendas jahireisijate suhtes sümpaatiat ja nentis, et Vene mereväelaste hoolimatu käitumine pidi mõjuma hirmutavalt. Starmeri sõnul teatas Briti kaitseministeerium, et Vene sõjalaev liikus väinas parasjagu ilma mootoreid kasutamata ning oli seetõttu raskemini juhitav. See võis Ühendkuningriigi hinnangul mõjutada ka venelaste ohuhinnangut.
Intsidendi toimumise ajal valitses piirkonnas udu, mis halvendas nähtavust. Piirkonnas jälgisid Vene laevade liikumist tavapäraselt ka Briti mereväe laevad, mis saatsid kaatri jahi juurde kontrollima, kas reisijatega on kõik korras.
Juhtum leidis aset kaks päeva pärast seda, kui Briti merejalaväelased hõivasid väinas sõitnud Vene varilaevastiku tankeri. Briti valitsuse sõnul ei ole kaks intsidenti omavahel seotud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)