Kui omavalitsus mängib ettevõtjat, maksab selle kinni maksumaksja, kirjutab Margit Rüütelmann jäätmekorralduse näitel.
Kai Realo kirjutas kommentaaris “Munitsipaliseerimine lämmataks ringmajanduse”: “Kui omavalitsused saavad anda jäätmete majandamise oma munitsipaalettevõtetele ja jätavad erasektori kõrvale, siis kaob vaba konkurents ning suureneb korruptsioonivõimalus.” Kahjuks näitavad seda ka näitavad ka faktid.
Septembris jõustus kohtuostus, millega jäid Pärnu linnale kuuluva prügilafirma OÜ Paikre endised juhid lõplikult süüdi omastamises, usalduse kuritarvitamises ning dokumentide võltsimises. Munitsipaalettevõtte raha eest maksti kinni nii jalgrattaid, autosid, kodune konditsioneer kui ka tennise eratrenne. Samuti sõlmiti seotud ettevõtetega lepinguid, kus jäätmete vastuvõtuhinnad olid põhjendamatult madalad, tekitades linnale kümnete tuhandete eurode suuruse kahju.
See lugu ei ole lihtsalt kuritegu, mis sai alguse kahe inimese ahnusest. See on hoiatus, et kui omavalitsus tegutseb ettevõtjana, on riskid alati suuremad kui eraomanduses ettevõtluses. Mõisa köis las lohiseb. See vanasõna ei ole tühjalt kohalt tekkinud.
Jäätmekorralduses on sarnane näide tuua ka värskelt Soomest.
Soome ringmajandusettevõtjad on pöördunud lausa Euroopa Komisjoni poole, et uuritaks kahe omavalitsuse jäätme- ja energiafirma – Biosairila Oy ja Riikinvoima Oy – miljonite eurodeni ulatunud toetusi omavalitsuselt ja laenude mahakandmisi.
Tegemist oli sisuliselt riigiabiga, mida ükski erasektori ettevõte kunagi saanud ei oleks. Nii moonutati turgu ja peletati kõrvale eraettevõtjad, kes oleksid suutnud jäätmeid käidelda ja ringmajandust arendada ilma maksumaksjalt lisatoetusi küsimata. Mitmed Soome omavalitsused on järjest loobunud “võimalusest” korraldada jäätmekäitlust sisetehingutega ja jälle korraldatakse vabaturu hankeid, sest on näha, et nii saab ka klient parema hinna.
Riigikogus on praegu arutlusel uus jäätmereform, mis annaks omavalitsustele senisest veelgi suurema rolli jäätmeturul. See tähendaks, et omavalitsused võiksid hakata looma ka näiteks jäätmekäitlusettevõtteid, korraldama jäätmekäitluse logistikad, klienditeenindust jmt.
Mida see tähendaks? Võib täiesti kindlalt väida, et sellise seadusandluse juures konkurents väheneb, hinnad ei pruugi enam püsida mõistlikud (KOV-idele antakse ka võimalus kehtestada jäätmemaks), uuenduslikud lahendused ei jõua turule ja kõige tähtsam, korruptsioonirisk kasvab.
Statistika ja analüüsid näitavad, et omavalitsustes, eriti väiksemate valdade ja linnade ettevõtetes ning asutustes, on korruptsioonioht suurem, kuna seal on alati vähem ressurssi sisekontrolliks, vähem läbipaistvust, suurem lähedus kompetentside ja isikute vahel (Prokuratuuri aastaraamat 2022).
Eestis on teisigi juhtumeid, kus riigi- või munitsipaalettevõtete või omavalitsustega seotud ettevõtete tegevusega on seotud korruptsioonikahtlusi või süüdimõistmisi, näiteks Tallinna Linnatranspordi AS-i, Tallinna Sadama või jäätmemaailmas hästi tuntud nn Arvo Sarapuu juhtum.
“Samuti ei pruugi riskid olla ainult finantsilised, need võivad tähendada ka halbu otsuseid, ebaselgeid lepinguid”
See näitab, et korruptsioon munitsipaal- või riigiettevõtetes ei ole harv ja see ei piirdu ainult suurte ettevõtetega. Samuti ei pruugi riskid olla ainult finantsilised, need võivad tähendada ka halbu otsuseid, ebaselgeid lepinguid, huvide konflikte jmt.
Ometi on riik väga jõuliselt jäätmereformis munitsipaalettevõtluse suunda ajamas. Kelle huvides? Ei saa ka öelda, et reform lahendaks põhiprobleemi ja suurendaks jäätmete ringlusse võtmist. Pigem tegeletakse sortimislahenduste parandamisega, mis ei ole iseenesest ebavajalik või halb, aga Eesti vajab jäätmereformi, mis tagab avatud ja ausa turu ning mille tulemusena suunatakse järjest enam jäätmeid ringlusesse.
Riigi plaan hakata munitsipaalettevõtlusega turgu korrastama ja konkurentsi suurendama, ei vea välja, seda näitavad kogemused, analüüsid ja ka teiste riikide näited. Selleks, et konkurentsi käitlusettevõtjate hulgas suurendada, on teisi meetodeid, mida oleme ka ringmajandusettevõtete liidu alt korduvalt ametnikele välja pakkunud.
Ettevõtjate nõu reformi planeerimisel on vähe kuulda võetud ning riik on endiselt astumas pikki samme selle väga kalliks maksma mineva reformi jõustamise suunas.