Millised on Eesti kergejõustiku kõige säravamad ja kehvemad maailmameistrivõistlused? Kuidas 17 erineva MM-i tulemusi mõõta? Siinkirjutaja jättis emotsioonid kõrvale ja lõi lihtsa punktisüsteemi, kus…
Kuldmedal andis 5 punkti.
Hõbemedal 4 punkti.
Pronksmedal 3 punkti.
4. kuni 8. kohal lõpetamine 2 punkti. (Ääremärkus. See on EOK B-kategooria toetuse piir)
9. kuni 12. kohal lõpetamine 1 punkti. (Ääremärkus. See on tavaolukorras väljakualadel finaali jõudmise piir)
Kui kaks suurvõistlust teenisid võrdsed punktid, siis ettepoole jäi MM, kus parim eesti sportlane sai kõrgema koha. Alustagem…
2005. aasta Helsinki MM 14 punkti
Medaleid: kaks (osaviskaja Värnik 1. ja kettaheitja Kanter 2.)
Sportlasi kohtadel 4 kuni 8: kaks (kettaheitja Tammert 4. ja kümnevõistleja Rahnu 6.)
Sportlasi kohtadel 9 kuni 12: üks (kümnevõistleja Pahapill 12.)
Üks kahest MM-ist, kus kaks eestlast jõudsid medalitele: Andrus Värnik võitis 87.17-ga odaviske ning kettaheitja Gerd Kanter sai tulemusega 68.57 leeduka Virgilijus Alekna järel teise koha. Kuid tähelepanuväärseks teeb toonase võistluse seegi, et Aleksander Tammert jäi medalist meetri kaugusele ning ka Kristjan Rahnu jõudis esikuuikusse. Ilusad ajad.
Oled juba tellija? Logi sisse
Kommenteeri
Loe kommentaare (16)