Tervise arengu instituudi (TAI) avaldatud statistikast selgus, et tahtlik enesekahjustamine on kasvutrendis: 2025. aastal oli tahtliku enesekahjustamise vigastusjuhte üle 2100, mida on 38% rohkem kui 2016. aastal.
Eriti kiiresti on viimase kümne aasta jooksul suurenenud tahtlik enesekahjustamine nooremates vanuserühmades: 5–14-aastaste seas on juhtude arv rohkem kui kolmekordistunud ning 15–24-aastaste vanuserühmas kahekordistunud. 15–24-aastaste hulgas on tahtliku enesekahjustamise juhud suurenenud märgatavalt alates 2020. aastast.
Kuigi üldpildis esineb tahtlikku enesekahjustamist meeste ja naiste seas peaaegu võrdselt, ilmnevad nooremas eas selged erinevused. 5–14-aastaste seas moodustavad tüdrukud koguni 79% juhtudest ja 15–24-aastaste hulgas 65%.
„Tahtliku enesekahjustamise korral on tegemist vigastuse või mürgistusega, mille inimene on tekitanud teadliku eesmärgiga ennast kahjustada. Statistika arvestab vaid vigastusi, mille tagajärjel on pöördutud tervishoiuasutusse. Seetõttu võib tegelik juhtumite arv olla märgatavalt suurem, sest kõik juhud ei jõua tervishoiusüsteemi vaatevälja,“ selgitas TAI andmeanalüütik Kaisa Usberg.
Mullu moodustas alkoholiga tahtlik enesekahjustamine meestel 53% ja naistel 29% kõigist tahtliku enesekahjustamise juhtudest. 15–24-aastaste seas esines neid juhte sugude lõikes peaaegu võrdselt, kuid vanemates vanuserühmades oli alkoholiga seotud enesekahjustamist oluliselt enam just meestel. Kuigi nooremates vanuserühmades on tahtlikku enesekahjustamist rohkem naistel, suureneb vanemates vanuserühmades meeste osakaal just alkoholiga seotud juhtude tõttu märkimisväärselt.
Surmaga lõppenud vigastusi registreeriti 2025. aastal 811, mis on 12% vähem kui aasta varem. Ligi kolmveerand neist surmadest esines meestel. Enesetappude arv püsis stabiilsena – 2025. aastal registreeriti 179 enesetappu. Enesetappe esineb oluliselt enam meestel: 2025. aastal moodustasid mehed 83% kõigist suitsiidijuhtudest.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (3)