Simone Minn kutsub hülgama nähtamatuid „rangelt soovituslikke“ norme, mis püüavad määrata, kuidas inimene peaks olema või tundma.
FOTO: Aap-Eerik Lai
Hakatuseks on kohe „diskursus paigas“, liigagi. „kas keegi on kodus“ ja nimilugu toonitavad oma musikaalsust, ent samas udutavad ujedalt – igi-indie just out of bed hoiak, mis jätab enesekehtestusse turvalise taganemisruumi. Mitte, et keegi sunniks kuhugi taganema omamaise sofistipopi haljalt aasalt, Vaiko Epliku ja Lonitseera vahelt. See on plats, kus ninaneetidega värvipead võivad rahumeeli oma vanematega kodukohvikut pidada. „Ärevus“ kõneleb hašiteost, aga vaevalt seetõttu Vikerraadios mängimata jääb.