Mullu olid Balti turul aktiivsemad erakapitalifondid (PE), mis kaasasid rekordilised 502 miljonit eurot, mida on rohkem kui eelnenud kolmel aastal kokku. RIskikapitalifondide (VC) kogutud rahasummaks jäi möödunud aastal 247 miljonit eurot.
Alates 2010. aastast on Balti PE- ja VC-fondijuhid kaasanud 4,6 miljardit eurot ning aktiivsete fondide arv on jõudnud 116ni.
„Tehtud investeeringute vallas iseloomustab Balti fondijuhte tugevnev globaalne haare. Väljapoole Baltimaid paigutasid piirkonna fondijuhid 2025. aastal 336 miljonit eurot, mis tähistas järjekordset rekordit ning moodustas 70% kogu aasta jooksul investeeritud 480 miljonist eurost,“ ütles KPMG Balticsi ühinemiste ja omandamiste (M&A) valdkonna juht Dmitri Ševoldajev.
Hinrikuse Plural muudab pilti
Alates 2020. aastast on Balti VC-fondid väljapoole koduregiooni investeerinud kokku 742 miljonit eurot. Kõige enam on Balti riikidest raha välja suunanud Taavet Hinrikuse Plural, mis on regioonist välja investeerinud 484 miljonit eurot. See on 65% Balti VC-fondijuhtide välisinvesteeringute kogumahust.
„Vaatamata makromajanduslikule ja geopoliitilisele ebakindlusele jäid investeeringud Balti ettevõtetesse 243 tehinguga stabiilsele tasemele, kuigi investeeritud kapitali maht vähenes 144 miljoni euroni. Langust vedas kasvu- ja taristuettevõtete investeeringute järsk vähenemine. Keskmine tehingumaht langes 0,6 miljonile eurole, mis oli viie aasta madalaim tase ning näitab varajase faasi investeeringute esiletõusu,“ märkis Ševoldajev.
2025. aastal investeerisid Balti fondid Eesti ettevõtetesse 75 miljonit eurot ehk 70% rohkem kui eelnenud aastal. Investeeringud Leedus ulatusid 52 miljoni ja Lätis 11 miljoni euroni.
Aasta lõpu seisuga oli Balti PE- ja VC-fondidel ligi 1,4 miljardit eurot investeerimata kapitali ning fondijuhid hindavad, et lähiaastatel suunatakse sellest Balti riikidesse umbes 671 miljonit eurot ja mujale üle 600 miljoni euro.
„Tulevikku vaadates on fondijuhid 2026. aastal kapitali kaasamise väljavaadete suhtes ettevaatlikud, eriti välismaiste partnerite ligimeelitamise osas. Siiski paraneb suhtumine investeerimisvõimalustesse, sest 60% vastanutest ootab käesoleval aastal suuremat tehinguaktiivsust. Tänu märkimisväärsele kapitalivarule ja kasvavale rahvusvahelisele suunitlusele vaatab Balti PE ja VC sektor 2026. aastale vastu üha küpsema ja sitkemana,“ kommenteeris Ševoldajev.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare