Eesti, aga ka teiste Euroopa riikide valitsemiskulud on viimase viie aasta jooksul kasvanud. Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul peaks ka Eestis seetõttu senisest rohkem arutlema, kuidas kulude kasvu pidurdada.
Oja juhtis tähelepanu, et valitsemissektori kulud on nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides viimase viie aasta jooksul kasvanud. Eestis ja teistes Ida-Euroopa riikides on see kasv olnud seejuures, osati kaitsekulude kasvu tõttu, suurem.
Eestis on valitsemissektori kulud suhtena sisemajanduse kogutoodangusse kasvanud viimase viie aasta jooksul 4,9 protsendi võrra. Ka tulud on kasvanud, kuid vähem.
“Tavaliselt kehtib niisugune seos, et kui riigis suurenevad valitsussektori kulud, siis pikaajaliselt neid kulusid ei vähendata, vaid suurendatakse hoopis maksutulusid. Kui me räägime Eesti maksudebatist, siis me peaksime pigem rääkima hoopis kulude debatist, et kas selline valitsemissektor on päris see, mida me valijatena tahame,” rääkis Oja.
“Kui me vaatame, mis on need valdkonnad, kus kulud on kasvanud, siis tingimata ei ole see keskmine ametnik, vaid ikkagi suured sotsiaalkindlustusfondid ja tervishoid, kus on kulude kasv kõige suurem,” lisas ta.
Eestis hakkab Oja sõnul silma ka riigikaitsekulutuste kasv, aga suurenenud on ka valitsuse intressimaksed. See tuleneb intressimäära kasvust ning sellest, et meil on riigivõlg kiiresti kasvanud.
Oja selgitas, et kui ta räägib vajadusest kulutuste kasvu piirata, ei tähenda see tingimata sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna kärpimist.
“Seda võib põhjendada ka nii, et see võiks puudutada tulevast kasvu, milliseid kulusid me tulevikus seal ette näeme. Tingimata ei tähenda see, et peame vähemaks võtma, aga me tulevikus ehk ei pea nii palju kasvatama, kui me oleme seni plaaninud. Efektiivsust ei pruugi saada üleöö, seda peab tegema nii, nagu seda on teistes valdkondades tehtud, et mõnda aega hoitakse eelarvet stabiilsena, et organisatsiooni sees efektiivsus saavutada,” ütles ökonomist.
Kõige rohkem ongi valitsemissektori kulud kasvanud viimastel aastatel eeskätt tervishoius ja sotsiaalkaitses. Kus täpsemalt, ei osanud Oja öelda, sest eurostati andmetest seda nii lihtsalt välja ei loe. Üks põhjus võib olla ka näiteks see, et rahvastik väheneb ning seetõttu on ühiskonnas vähem tööealisi inimesi.
“Meil oli sel hetkel vaja mingeid spetsiifilisi teenuseid, näiteks haiglates, aga selle valdkonna olulisus avalikkuses kasvas ja see võimaldas üldist kulude kasvu. Võib-olla see ei ole vale, aga see vajaks kindlasti analüüsi, et kas kulude kasv on põhjendatud ja kas me ehk mingisuguse teistsuguse kulude kasvatamisega oleks saanud rohkem teenust ja vähem inflatsiooni,” selgitas Oja.