Eesti koondise eest iluvärava löönud Mattias Käit oli mängu järel pettunud, sest Eesti ei suutnud kodus eduseisu kaitsta ja leppis Moldovaga 1:1 viiki.
“Võit oleks ikka tähtsam olnud,” lausus Käit Eesti ajakirjanikele, et värav eriti rõõmu ei valmista. “Viimane kodumäng sel aastal, ilmselgelt tahtsime fännidele võitu kinkida. Värav väravaks, aga mängisime ju tegelikult ilusat jalgpalli ja palliga olime kindlad, aga ma arvan, et esimese poolaja lõpus ja teise alguses muutusime ise lohakaks ja lubasime Moldova mängu tagasi. Ma ei ütleks, et nad tulid tagasi, vaid pigem meie lasime neil seda teha.”
Ta lisas: “Taktikaline see initsiatiivi äraandmine kindlasti polnud. Arvan, et muutusime mingitel hetkedel liiga enesekindlaks ja siis hakkas vigu tekkima. Kui ma ei eksi, siis vahetult enne nende väravat oli kuskil kaks minutit, kus olime oma nurgalipu juures ega saanud sealt üldse välja. Võib-olla oleks lihtsalt pidanud korra pika palli ette lööma ja siis ise järele minema. Ma ei ütleks, et nad selle ise välja teenisid, vaid pigem oli see meie lohakusest.”
Käidi karistusala lähistelt löödud tabamus on Hõbepalli ehk Eesti meeste koondise aasta ilusaima värava auhinna kandidaat. Ta on karjääri jooksul kaks Hõbepalli võitnud – 2017. aastal Küprosele ja 2021. aastal Belgiale löödud väravate eest. Kas tuleb kolmas? “Meil on veel mänge minna, ma nii ei ütleks! Ei teagi, kas Larsen läks seal söötma või lööma, aga rikošetist põrkas mulle täpselt kasti peale ja seal tuli lihtsalt ühega lüüa. Tahtsingi esiposti lüüa – eeldasin, et väravavahil on blokk ees ja ta ei näe. Läks hästi!”
Käidi värav jäi Eesti ainsaks, kuigi võimalusi oli ka teistel. “Viimane sööt ei olnud meil piisavalt hea. Nii mul endal kui ka teistel, et saaks hästi värava peale minna. Sappineni olukorras tegi väravavaht väga hea tõrje. Mul endal oli ka teisel poolajal olukord, kus tahtsin tagaposti lüüa, kui Sappinen jättis mulle kannaga. Aga ma ei mäletagi, kas seal sai kaitsja veel jala vahele. Peame olema värava all ja kastis täpsemad. Kui ise ei löö, siis lüüakse sulle ja nii tegelikult oligi,” selgitas Käit.
Kui eelmistes mängudes tegutses Käit peamiselt paremal äärel ja Itaalia vastu teisel poolajal keskväljal, siis nüüd usaldas peatreener Jürgen Henn 27-aastase poolkaitsja kohe alguses keskväljale. “Eks ma saan aru ka, miks olen paremal äärel mänginud. See sõltub ju vastasest. Ja kui ma olen paremal olnud, siis seda peamiselt kaitsefaasis, rünnakutel proovisin ikka keskele liikuda. Aga kaheksa peal oli tore mängida jälle! Tundsin ennast hästi!”