Korruptsioonivastane komisjon algatas ametnike jahtumisaja eelnõu

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (Keskerakond) ütles, et muudatuse eesmärk on maandada nn pöörduste efektiga kaasnevaid riske. „Oleme komisjoni istungitel tippametnike liikumist erasektorisse korduvalt käsitlenud ning ka kaitsepolitseiamet tõi selle oma viimases aastaraamatus välja mitme valdkonna märkimisväärse riskina,“ selgitas ta.

Kaitsepolitseiamet (kapo) tõi oma tänavuses aastaraamatus esile, et Eesti riigi väiksuse tõttu võivad otsustaja ja ettevõtja olla tihedalt seotud, mistõttu oleks vaja sadade miljoniteni küündivate riigihangetega seotud ametnikele rakendada ametist lahkudes mahajahtumise aega. „See aitaks vältida huvide konflikti, kus eelmisel töökohal saadud info, võrgustikud jne mõjutavad tuntavalt järgmisel töökohal tehtavaid otsuseid,“ märkis kapo. „Viimastel aastatel on märgata nn pöördukse efekti riigikaitsega seotud juhtivate ametikohtade puhul.“

Kovalenko-Kõlvarti sõnul on viimastel aastatel näiteks riigikaitse 20 tipptegijat läinud avalikust sektorist erasektorisse ning see on tekitanud vastakaid arvamusi. „Inimesed asuvad tööle valdkonda või ettevõttesse, mille suhtes nad alles äsja tegid riigiametnikuna hanke- või muid otsuseid,“ nentis ta. „Samuti on probleemne olukord, kus ettevõtjad taotlevad riigikaitseks mõeldud toote arendamiseks riigi toetust endistelt kolleegidelt. Erasektorisse siirduvad avaliku sektori ametnikud omavad siseteavet ja võrgustikku, mis võib tekitada ebaausat konkurentsi.“

Kovalenko-Kõlvart täpsustas, et eelnõu järgi hindab edaspidi tööandja ametiisiku pädevusest ja ülesannetest tulenevad riske ning saab vajadusel seada piirangu kuni ühe aasta jooksul minna tööle tööandja juurde, kelle tegevust on ta viimase aasta jooksul märkimisväärselt mõjutanud.

„Eelnõu ei sisalda keeldu valdkonnas edasi tegutseda ning igale asutusele antakse kaalutlusruum luua loetelu ametiisikutest, kellele ja kui pikalt jahtumisperiood kestab. Samuti võimaldab avaliku teenistuse palgakorraldus võimalikku piirangut lisatasude ja muude meetmetega kompenseerida,“ selgitas ta. „Eelnõu eesmärk ei ole piirata ametnike liikumist erasektorisse ja vastupidi, vaid maandada võimalikud huvide konfliktide riskid ning maksumaksja raha väärkasutamist.“

Erikomisjon otsustas eelnõu algatada 15. juunil ja andis selle riigikogu menetlusse kevadistungjärgu viimasel istungil ehk neljapäeval.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (15)