Prokuratuur süüdistas varem korduvalt karistatud 42-aastast Kevin Smitti järjepidevas varastamises ning politseiniku elu ohtu seadmises. Viimati mainitu pani mees toime ajal, mil püüdis vältida politsei poolt sundtoomise korras kinnipidamist ning põhjustas seejuures liiklusõnnetuse. Viru maakohus mõistis mehele seitse aastat reaalset vangistust.
Paadunud varas
Menetlust juhtinud prokuröri Marge Voogma sõnul kujunes kuritegude toimepanemine mehe jaoks aastate jooksul harjumuspäraseks eluviisiks.
„Smitt varastas peamiselt kergesti realiseeritavat kaupa, sealhulgas elektroonikat, tööriistu ja brändirõivaid ent ka sõidukite velgi koos rehvidega. Kuritegudega tekitatud kahju ulatus enam kui 18 000 euroni. Kogutud tõendid näitasid, et vargused ei olnud juhuslikud ega üksikud eksimused, vaid mehe teadlik viis sissetuleku teenimiseks,“ ütles Voogma.
Mees on ka varem korduvalt varguste eest karistatud. 2018. aastal mõistis kohus Smittile ligi nelja ja poole aasta pikkuse vangistuse, kuid 2020. aasta lõpus vabastati ta ennetähtaegselt tingimusel, et katseajal uusi kuritegusid toime ei panda. „Paraku jätkas mees juba mõni kuu pärast vabanemist varastamist ning 2022. aasta sügisel mõisteti talle uus vangistus,“ täiendas prokurör.
Kuivõrd mees ei ilmunud karistuse kandmiseks õigeaegselt vanglasse, anti politseile korraldus tuua mees sunniviisiliselt vanglasse.
Põgenes koos politseiga
Politsei läks tagaotsitava elukohta, kuhu mees ka ise samal ajal saabus. Hoolimata sellest, et politseinikud end tutvustasid ja teavitasid Smitti sundtoomisest, otsustas ta põgeneda, teatas prokuratuur.
Mehele anti korduvalt korraldusi seisma jääda, kuid ta eiras neid ja suundus maja ees seisvasse sõidukisse, et sellega põgeneda. Ühel politseinikul õnnestus siseneda sõiduki kõrvaistmele, kuid vaatamata sellele alustas Smitt sõitu. Põgenemiskatse lõppes sellega, et mees sõitis suurel kiirusel teelt välja ja auto paiskus külili, sedastas prokuratuur.
Ida prefektuuri operatiivbüroo juhi Marek Aasa sõnul kaasneb politseitööga alati teatud risk. „Politseinikud treenivad järjepidevalt, et olla valmis erinevateks olukordadeks, mis võivad töös ette tulla. Tihti võib olukord sekunditega eskaleeruda ning otsuseid tuleb langetada väga kiiresti. On vastuvõetamatu seada ohtu inimesi, kes tagavad iga päev meie kõigi turvalisust,“ rääkis Aas ning lisas, et õnneks pääses politseinik kergemate vigastustega.
Voogma lisas, et tagajärjed võinuks kujuneda märksa raskemaks. „Smitt sõitis järsku vasakkurvi ligi 90 km/h ning eiras teadlikult liiklusreegleid. Sellises olukorras pidi ta mõistma, et seab politseiametniku eluohtlikku olukorda või võib põhjustada talle raske tervisekahjustuse. Hullem jäi saabumata üksnes tänu politseiniku kiirele sekkumisele, mis aitas vältida laupkokkupõrget puuga,“ selgitas ta.
„See juhtum näitab, et tegemist ei olnud üksikute eksimuste või hetkeajel tehtud otsustega. Smitt pani kuritegusid toime järjepidevalt ja süstemaatiliselt ning jätkas seda ka pärast varasemaid karistusi ja ennetähtaegset vabastamist. Kui inimene kasutab talle antud võimalused ära uute kuritegude toimepanemiseks ning seab seejuures ohtu ka teiste inimeste elu ja tervise, peab riik sellele otsustavalt reageerima,“ ütles Voogma.
Viru maakohus mõistis Smitti nii vargustes kui ka raske tervisekahjustuse tekitamises süüdi ning määras karistuseks seitse aastat reaalset vangistust. Lisaks karistusele tuleb tal tasuda menetluskulud, sundraha ning hüvitada tekitatud kahju tsiviilhagide kaudu.
Kohtuotsus pole veel jõustunud.