Riigikogu võttis vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse, mis tugevdab Eesti valmisolekut kriisideks, et tulla toime ulatuslike elektrikatkestuste, tormide ja küberrünnakute, julgeolekuohtude ning sõjaliste kriisidega. Nüüd on riigi, omavalitsuste, ametiasutuste ja ettevõtete roll senisest täpsemalt paigas. Omavalitsused peavad olema valmis tagama inimestele hädavajalikud teenused, nagu veevarustus, küte ja teede korrashoid, samuti toetama vajaduse korral evakuatsiooni korraldamist. Eri riigiasutused tegutsevad ühise plaani järgi ja kriitilise tähtsusega ettevõtted peavad kriisideks paremini valmistuma. See aitab vähendada segadust ja parandada koostööd olukordades, kus iga tund võib olla määrav.

„Inimese jaoks tähendab see eelkõige suuremat kindlustunnet, et kriisi korral teavad riik, omavalitsused ja elutähtsate teenuste osutajad täpselt, mida nad peavad tegema, ning vajalik abi jõuab inimesteni kiiremini,“ selgitas riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Mati Raidma. Seadus on kavandatud jõustuma 1. oktoobril 2026.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare