Mõnele mõjub muusika, on see klassika või džäss. Või tahan hoopis 1970. aastate diskot kuulata, sest tean, et see käivitab, annab energiat ja teeb tuju alati heaks.

Mitmes valdkonnas Eestis teerajaja

Dali teekond muusikamaailma algas klaveriõpingutega Jõhvi lastemuusikakoolis.

“Kui lõpetasin muusikakooli, lõin klaverikaane kinni ja mõtlesin, et aitab küll! Et ma tahaks nüüd ka teistega väljas käia, mida ma enne ei saanud teha, sest ikka oli vaja harjutada.”

Klaverikaas siiski kinni ei jäänud, sest kui Dali mõtles keskkooli viimases klassis, mida võiks edasi õppida, tuli esimese asjana pähe konservatoorium ja muusikaõpetaja eriala.

“Viimasel kursusel kuulsin loengut muusikateraapiast. See oli midagi täiesti uut ja tundus huvitav. Kui minu isiklik elu viis mind 1990ndate alguses Rootsi, mõtlesin, et kui ma sealt muud ei saa, siis õpin ära rootsi keele ja tahan õppida muusikateraapiat. Eestis seda tollal teha ei saanud.”

VÄIKE DALI JA KLAVER: Klaveriõpingud Jõhvi muusikakoolis viisid konservatooriumisse muusikaõpetaja erialale. Hiljem õppis Dali Rootsis juurde muusikateraapiat ja -psühholoogiat, seal omandatud teadmisi on ta Eestis uudsel moel kasutanud.VÄIKE DALI JA KLAVER: Klaveriõpingud Jõhvi muusikakoolis viisid konservatooriumisse muusikaõpetaja erialale. Hiljem õppis Dali Rootsis juurde muusikateraapiat ja -psühholoogiat, seal omandatud teadmisi on ta Eestis uudsel moel kasutanud. Foto: Erakogu

Stockholmi kuningliku muusikakõrgkooliga ei saanud õppimise isu veel täis: Dali tudeeris lisaks Uppsala ülikoolis muusikapsühholoogiat ja Stockholmi ülikoolis psühholoogiat.

“Õde Moonika kirjutas mulle ühel aastal jõulukaardile, et Lundis ja Malmös on ka mõned ülikoolid, mine õpi seal veel midagi,” naerab Dali. “Õppisin järjest rohkem kui kümme aastat erinevates kõrgkoolides muusika, pedagoogika, psühholoogia ja teraapiaga seonduvaid aineid.”

Kui Rootsis töötas Dali muusikaterapeudina puuetega laste ja ajutraumaga inimestega, siis 2004. aastal Eestisse naastes ta sama karjääri jätkata ei soovinud. Ta otsustas Rootsis omandatud teadmisi ja kogemusi siin uudsel moel kasutada.

Dali pani kokku loovteraapiatel põhineva loovuskoolituse, mida hakkas läbi viima ärivaldkonnas. Koolitaja ja arengutreenerina tegutseb ta tänini. Selleks on Dali koos kaasaga loonud Otepää kanti Marsina Metsaspa. Selles privaatses ja rahulikus paigas on ta saanud üheks tervikuks kokku põimida oma teadmised loovteraapiatest, kogemused erinevate koolituste läbiviimisest ning oma huvi kokkamise ja võõrustamise vastu.

Teiseks tegevusvaldkonnaks sai aga paarikümne aasta eest avaliku ruumi heliliste kujunduste loomine ja heliline turundamine. “Mul oli visioon, et tahaks teha midagi erakordset, mida keegi ei ole Eestis veel teinud. Midagi hästi loomingulist ja ägedat. Kui minu teele sattus kaks meest, kes olid turunduses tugevad, hakkasime pakkuma professionaalseid muusikalisi turunduslahendusi.”

Üsna kiiresti sai selgeks, et suuna võiks võtta avalikule ruumile. “Tollal oli tavaline, et iga müüja pani peale oma lemmikplaadi ja see üldse ei sobinud sinna mängima. Minu esimesed kliendid olid Tallinna kaubamaja ja Viru keskus. Nüüdseks olen loonud helilisi kontseptsioone paljudele ettevõtetele.”

Ühel hetkel tekkis taas tunne, et tahaks teha midagi sellist, mida ei ole Eestis veel tehtud. Nii sündis koos Ikevald Rannapiga Helikuju agentuur. “Meid ühendas arusaam, et me ei taha panna mängima muusikat, vaid tahame luua väärtust. Igale kliendile midagi unikaalset. Tagasi vaadates on mul hea meel tõdeda, et olen saanud nendes valdkondades olla Eestis teerajaja,” ütleb Dali.