Valeinfost kantud alternatiivsed ravimeetodid lubavad kiireid imetulemusi, kuid nende hind võib olla inimese tervis või isegi elu. Täiskasvanutel on õigus oma arvamusele, kuid see ei tohi ohustada lapse elu ja tervist, kirjutab Helen Saarnik.
Tänu laialdasele teavitustööle ja inimeste endi kogemuste jagamisele oskame enamasti märgata pettusi. Me ei usu kahtlaselt aadressilt saabunud trahviteateid, ei sisesta võõrastel veebilehtedel oma pangakoode ega kinnita isikut telefonikõnes. Me oleme õppinud kaitsma oma vara. Aga kas me oleme sama ettevaatlikud, kui küsimus on meie ja meie laste tervises?
Ühiskond peab tagama lastele ligipääsu tõenduspõhisele ravile
Libameditsiini levik Eestis on murettekitav. Valeinfost kantud alternatiivsed ravimeetodid lubavad kiireid imetulemusi, kuid nende hind võib olla inimese tervis või isegi elu. Täiskasvanutel on õigus oma arvamusele, kuid see ei tohi ohustada lapse elu ja tervist. Lapse ravimine libameditsiini praktikatega võib tähendada ravi viivitamist, ebapiisavat arstiabi, ohtlikke sekkumisi või ka ravita jäämist.
Libameditsiini propageerijad, olgu nad siis vastava hariduseta “tervisenõustajad” või meditsiinilise taustaga arstid ja õed, kes levitavad teaduseta seisukohti, toimivad sageli samal põhimõttel nagu telefonipetturid, nad kasutavad inimeste usaldust ja hirme, et teenida kasumit.
Nende sõnumid on sihilikult emotsionaalsed ja manipuleerivad. Nad jagavad oma kogemuslugusid, räägivad empaatiat tekitaval toonil ning loovad usaldust oma näo ja inimläheduse kaudu. Kuid nende “nõuanded” ei põhine teadusel, need eksitavad inimesi ja võivad seada ohtu laste ning täiskasvanute tervise.
Libameditsiini poole pöördumine ei teki tühjalt kohalt. Majanduslikult keerulisel ajal, tervishoiuspetsialistide puuduse ning arstiabi piiratud kättesaadavuse tõttu tunnevad inimesed, et nad ei pääse õigeaegselt vastuvõtule ega saa piisavalt tähelepanu. Libameditsiin ei pruugi aga olla sugugi odav.
Oleme uhked oma digilahenduste – e-perearstikeskuste, digiretseptide ja AI-nõustajate – üle, kuid samal ajal on kadunud vahetu kontakt ja kuulamine. Kui perearstile ei saa aega või lapse vaimse tervise spetsialisti järjekord ulatub kuudesse, otsitakse abi sealt, kus keegi vähemalt kuulab ja veel parem, jagab kogemust.
“Näiteks võib juhtuda, et rasket haigust põdeva lapse vanem pöördub tavameditsiini asemel homöopaatia poole.”
Kui vanem otsib abi valest kohast, on ohus ka tema laps, sest lapse tervis sõltub täiskasvanu otsustest ja ligipääsust usaldusväärsele arstiabile. Näiteks võib juhtuda, et rasket haigust põdeva lapse vanem pöördub tavameditsiini asemel homöopaatia poole või keeldub lapsele vajalikust vaktsineerimisest ja vereülekandest hirmudest kantud põhjustel. Need valikud võivad lapse elu otseselt ohtu seada.
See on selge signaal, et riik peab pakkuma rohkem ja parema ligipääsuga tõenduspõhist arstiabi. Libameditsiini levikut ei saa ohjeldada üksnes valeinfo kustutamise või trahvidega. Nõudlus kaob siis, kui inimestel on olemas alternatiiv, kättesaadav, inimlik ja usaldusväärne tervishoiuteenus.
Libameditsiin ei ole ainult väärinfo küsimus
Iga laps peab saama ravi, mis põhineb teadusel, mitte usul. Iga vanem peab tundma, et ta ei ole oma murega üksi. Ja riik peab võtma vastutuse tagada lapse ellujäämise, arengu ja tervise jaoks parimad võimalused.
Kui lapsevanematel on keeruline orienteeruda meditsiinimaastikul ja teha vahet teaduslikult tõestatud ravimeetodite ning libameditsiini vahel, siis on laste jaoks õigete ja valede valikute äratundmine veelgi raskem.
Lapsed sõltuvad oma vanematest ning nad ei sea üldjuhul kahtluse alla oma vanemate teadmisi ega otsuseid. Nii laste kui ka täiskasvanute teadlikkuse tõstmine, kuidas libameditsiini ära tunda, aitab vähendada riske tervisele, mis võivad tekkida siis, kui keeldutakse tavameditsiinist või pöördutakse abi saamiseks libameditsiini poole.
Me ei saa kontrollida kõike, mis sotsiaalmeedias levib, kuid saame anda noortele teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil tänapäevases infokülluses orienteeruda. Kui kodu seda ei toeta, peab kool andma lapsele vajaliku kriitilise mõtlemise ja terviseteadlikkuse baasi.
Libameditsiini levik on kollektiivne väljakutse, mitte ainult meditsiini või terviseameti probleem. Vajalik on terviklik koostöö, kus ka laste ja noorte hääl peab kõlama.