Olavi-Jüri Luik: AI-agentidele ei piisa isikukoodist. Tuleb arutada tehisaru õigussubjektsust

Küsimus on õige ja ajakohane – IT-gurusid tuleb tänada, et nad selle avaliku arutelu ette tõid. Siiski on pakutud lahendus – isikukood tehisagentidele – liiga kitsas: see lahendab tänase probleemi, kuid mitte seda, mis on tulemas.

Mis on tegelikult tulemas?

Praegune tehisaru on võimas tööriist, mis teeb seda, mida talle öeldakse.

Praegune tehisaru on võimas tööriist, mis teeb seda, mida talle öeldakse. OpenAI tegevjuht Sam Altman usub, et juba 2026–2027 saabub tehisüldintellekt (AGI) – süsteem, mis suudab inimesega võrdselt hakkama saada kõigil intellektuaalsetel aladel.

Seejärel ennustatakse tehisüliintellekti ehk superintellekti (ASI) saabumist, mis ületab parimate inimeste võimed igas valdkonnas. Sellega kaasneb tehnoloogiline singulaarsus – pöördumatu punkt, kus tehisaru hakkab ennast ise täiustama ja inimese kontroll selle üle kaob.

Miks jääb isikukoodist väheseks?

IT-gurudel on täiesti õigus: täna vajame süsteemi, mis seob AI-agendi vastutava inimesega – nagu numbrimärk autol. Kuid isikukoodi loogika põhineb eeldusel, et keegi vastutab agendi eest. AGI/ASI puhul võib see eeldus kiiresti puruneda – OpenAI uusimad mudelid saboteerisid otsestele korraldustele vaatamata oma väljalülitamise käske. Kellele vastutus sel juhul langeb? Kes vastutab siis kui tehisaru arendab ennast konditsiooni, mis on inimestele ettenägematu ja sisult intellektuaalselt kättesaamatu/arusaamatu?

Juristid arutavad aastakümneid: äkki hoopis õigussubjektsus?

Lääne õiguskirjanduses küsitakse mitmekümne aasta jooksul: kas tuleviku tehisarule ei peaks andma mitte isikukoodi, vaid hoopis õigussubjektsuse – nn elektroonilise isiku staatuse?

Seda pelgalt isikukoodiga ei saavuta.

Mitteinimlikele üksustele õiguste andmine pole õiguse ajaloos pretsedenditu. Mõtelgem või osaühingule või aktsiaseltsile. Miks on see parem lahendus?

Elektrooniline isik saaks omada vara, millest kahju hüvitada; tema suhtes kehtiks registreerimis- ja ohutusnõuded; tema suhtes saaks kehtestada kohustusliku vastutuskindlustussüsteemi; ta saaks olla riiklikul otsusel sundlikvideeritav – välja lülitatav ja vajadusel hävitatav. Seda pelgalt isikukoodiga ei saavuta.

Vajame ÜRO tasandi regulatsiooni

Isegi kõige targem Eesti regulatsioon ei lahenda globaalset probleemi – tehisaru ei tunne piire. Kui AGI sünnib riigis, kes rahvusvahelises koostöös ei osale, on Eesti isikukood abitu. Vajame ÜRO tasandi kokkulepet, mis kehtestaks rahvusvahelised reeglid tehisaru õigusliku staatuse ja vajaduse korral sundlikvideerimise kohta – sarnaselt tuumarelva rahvusvahelisele regulatsioonile.

IT-gurud on alustanud õige aruteluga. Jätkame seda arutelu – aga laiemal maastikul. There is no fate, but what we make for ourselves (eesti keeles: „Saatust ei ole olemas, välja arvatud see, mille me ise loome.“ Filmist „Terminator 2: Judgment Day“ („Terminaator 2: Kohtupäev“, 1991). Sarah Connor ja tema poeg John Connor võitlevad tulevikus inimkonna hävingut põhjustava tehisintellekti Skyneti vastu. Antud tsitaadi kasutatakse filmis kontekstis, et tulevikku saab muuta ning et ei pea alluma masinate ette määratud stsenaariumile. Sellega rõhutatakse vaba tahte ülimuslikkust ja inimese enda vastutust oma tuleviku kujundamise eest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (29)