Noh, need on nüüd Dream Harbori sarja esimesed lood. Ja head nemad tehtud. Kui tahate mahedat eskapismi ja igapäeva turuluru seest end välja lugeda, siis palun väga, siin see on. Mina küll vahel tahan ja lausa vajan; minna sisse raamatusse, mis viib mu eemale vastutusest, vaesusest, vanadusest, väsimusest, vältimatusest. Loob illusiooni vabadusest. Saab korraks elada mingit teistsugustelu. Puhkehetk.
Mitte et see teistsugune elu siinsest hallist ja nõgeserohkest oluliselt etem oleks. Igal pool on mingi jama ja alati on mingi kamm. Noid jamu ja kamme on kuidagi turvalisem manustada kaudu raamatute. Loota, et nad iseoma ukselävele veel ei jõua.
Samas kõrvitsad ja kaneelisaiakesed on asjakesed, mille ümber talitades võib luua pühabahommikust illusiooni, et meie maja veel ei põle, ainult naabri oma ehk. Kui suurt pilti vaadata. Seni, kuni on kõik ok ja sööme pannkooke edasi ja suvise nädalavahetuse mõttetuks mõnususeks lugegem lahedaid lehekülgi leebel lobinal.
Tegelikult soe, südamlik ja teramiisuliselt romantiline põnelugu. Naistekad meestele – mehed, kobige raamatukokku! Või – poodi.