Holland – Rootsi 5:1
Vägev, vägev, vägev. Mulle on Holland alati sümpatiseerinud, võib-olla ka sellepärast, et olen seal ise mänginud, kuid täna anti ikka tugev tormihoiatus. Võrreldes alagrupi esimese kohtumisega oli Hollandi algkoosseisus ainult üks muudatus – Crysencio Summerville alustas pingilt, Donyell Malen liikus äärele ja Brian Brobbey tuli algkoosseisu ning lõi kaks väravat. Ehk Holland ei teinud suuri muudatusi, kuid esitus oli seekord hoopis teistsugune.
Juba mängu algus oli Hollandi poolt võimas. Mõlema poolaja algused olid tugevad, aga eriti esimene poolaeg. Just see, kuidas Holland Rootsit kohe survestas. Nauditav oli vaadata nende kombineeritud mängu, sööte ja madalaid sööte värava ette.
Nüüd oli Holland ise see, kes oma esitusega konkurente mõtlema pani ja endaga arvestama sundis.
Denzel Dumfries’i tegutsemine oli väga hea. Eriti meeldis mulle Cody Gakpo esitus. Ta jättis hea mulje juba Jaapani vastu. Samuti oli tore näha, et vahetusest sekkunud Summerville lõi ka värava. Tänane ei olnud enam kindlasti selline kassi-hiire mäng nagu Jaapani vastu, kus Jaapan sundis Hollandit teistmoodi mõtlema. Nüüd oli Holland ise see, kes oma esitusega konkurente mõtlema pani ja endaga arvestama sundis. Kindlasti andis meeskonnale hoogu juurde ka fännide toetus, sest tribüün oli oranž ning tekitas tunde, et Holland oleks justkui mänginud kodus.
Aga ei saa öelda, et rootslased oleksid halvasti mänginud. Mulle olid nad tegelikult sümpaatsed. Näiteks Alexander Isaki ja Viktor Gyökeresi koostöös oli positiivseid momente. Lihtsalt Holland oli seekord teisest klassist. See on natuke sarnane olukorraga, kus Horvaatia näitas Inglismaa vastu hambaid, kuid Inglismaa võttis lõpuks oma. Mõnikord ei ole küsimus selles, et ise halvasti mängid, vaid vastane on lihtsalt tugevam.
Nüüd peab Rootsi vaatama, kuidas viimasele alagrupimängule vastu minna. Samas hakkab tabeliseis rolli mängima. Tuleb jälgida, mida Jaapan ja Tuneesia teevad ning kellel on millist tulemust vaja. Viimases voorus võivad mängud muutuda natuke rohkem taktikaliseks, kuna hakatakse arvestama punktide ja võimalike vastastega.
Kui vaadata kogu turniiri, siis mulle on seni jäänud päris hea mulje. Ma natuke kartsin, et alagrupis tuleb liiga palju suuri ja ühepoolseid tulemusi, kuid tegelikult on olnud päris huvitav. Muidugi ei ole ma kõiki mänge algusest lõpuni vaadanud, kuna mängude ajad teevad selle keeruliseks. Üldpilt on aga olnud positiivne.
Mis edasi saab, on raske ennustada, sest turniiridel tuleb alati üllatusi. Seni on suuremaid üllatusi pakkunud Hispaania ja Portugal. Nad on jätnud õhku küsimuse, kas nüüd juhtub midagi ootamatut. Aga kui teine voor saab läbi ja kolmas mängudering hakkab pihta, loksub ka pilt paremini paika.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (5)