Kes täpsemalt teada tahab võib riigikogu istungi stenogrammist ise järele vaadata . Märkimisväärseid solvanguid ja lihtsalt labast laiamist leiab sealt palju. Mulle jäid paar ägedamat kõrva.

„… Hea minister! Te ütlesite vastuseks küsimusele, mis on valesti läinud, et ma oleks palju asju teisiti teinud. See on teie tsitaat, teie sõnad. Lõpuks ometi kuuleme me teie suust tõtt. Sellega te tunnistate, et valitsus on astunud valesid samme ja teie olete valitsuse rahandusministrina läbi kukkunud. Äkki tunnistate seda nüüd ka otsesõnu? Öelge, ma olen rahandusministrina läbi kukkunud.“

Rahandusminister Jürgen Ligi:

„… Te ei ole ju rahandusminister olnud, aga läbi te kukute küsijana, kirjutate mingisuguse jama paberile ja veerite seda ebaloomulikul intonatsioonil. Ma ei öelnud seda, et ma oleksin palju asju teinud teistmoodi, kuidagi kontekstivabalt…“

„Mina vaatasin seda Jürgen Ligi juttu siin ja ma pean tunnistama, et ma vahepeal võitlesin teatava haletsusega. Oma töös täielikult läbi kukkunud, reaalsusest irdunud, verbaalselt tatti pritsiv hale vanainimene, kes ei saa aru, kes ta on, kus ta on, miks ta siin on, mida temast tahetakse. Ta peaks olema rahandusminister, ta peaks valitsuse liikmena mingisugust minimaalset standardit nii käitumises kui ka oskustes omama, aga no ei ole. Mida ei ole, seda ei ole. Best before on ammu möödas ja järele on jäänud see karakter „Simpsonite“ multifilmist, kelle nimi oli see hull kassimutt, kes lihtsalt rämises ja rämises, ja siis vahepeal tuli paar sõna, mis olid arusaadavad.“

Kogu etendus lõppes aga ootuspäraselt: minister Ligile umbusaldust ei avaldatud.

Seda tüüpi hüüatusi oli päris palju. Kogu etendus lõppes aga ootuspäraselt: minister Ligile umbusaldust ei avaldatud. Inimene, kes on ainult „Hamletit“ näinud ja läheb „Tuhkatriinu“ etendust vaatama võib loota, et ka neiu leiab õnnetu lõpu. Sedapuhku oli tegemist „Tuhkatriinu“ etendusega stand-up komöödia vormis. Iga esineja sai üles astuda üksinda, pöörduda otse publiku poole, teha jõudumööda head või halba nalja ja jagati enda kogemusi ning tähelepanekuid.

Umbusaldusavaldusele andsid oma allkirja 48 saadikut, istungil hääletas selle poolt 41. Ilmselt olid neist 7 kiiresti meelt muutnud, ei tahaks nagu uskuda, et ministri lahkumise nõudjate hulgas oli koalitsioonirahvast. Mäletatavasti pooldasid algselt peale Keskerakonnale ka Isamaa, EKRE ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud ning fraktsioonitutest saadikutest Peeter Ernits, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Ester Karuse, Ants Frosch, Jaak Aab, Tanel Kiik, Züleyxa Izmailova, Henn Põlluaas, Andre Hanimägi, Leo Kunnas, Tõnis Mölder, Jaak Valge, Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal.

Kolm fraktsioonitut saadikut, Maria Jufereva-Skuratovski, Alar Laneman ja millegipärast ka Jaanus Karilaid jätsid oma allkirja andmata. Jaanus Karilaid siiski oli istungil umbusaldamise poolt.

Matemaatika on halastamatu, neid ongi kokku 41 nagu oli lõpphääletusel eelnõu poolt oliijaid. Järelikult pidi eelnõu algatajate hulgas olema ka seitse senist koalitsiooni saadikut. Kes? – ei tea.

Huvitavamaks läheb siis, kui vaadata kes koalitsiooni kuuluvatest saadikutest hääletamisel ei osalenud, see tähendab istungilt puudusid. Neid oli samuti seitse, Stig Rästa, Kalev Stoicescu ja Peeter Tali (Eesti 200) ning Eerik-Niiles Kross, Marko Mihkelson, Margit Sutrop ja Luisa Värk (Reformierakond). Kas tegemist on juhusliku kokkulangevusega, ei tea.

Selgus, et komisjon on suhteliselt mõttetu organ ja tema otsused, kui need parasjagu koalitsioonile kasulikud pole, ei oma tähtsust.

Umbusaldust avaldanud, kuid hääletamata jätnud fraktsioonituid rahvaesindajaid oli neli. Enn Eesmaa, Kalle Grünthal, Tõnis Mölder ja Kersti Sarapuu millegipärast nuppu ei vajutanud. Ilmselt olid lühikese aja jooksul meelt muutnud.

Etendus jätkus kolmapäeval, kui riigikogus arutati käesoleva aasta lisaeelarvet. Riigikogu rahanduskomisjon selle seaduse kolmandale, ehk viimasele, lugemisele saatmist ei toetanud. Selgus, et komisjon on suhteliselt mõttetu organ ja tema otsused, kui need parasjagu koalitsioonile kasulikud pole, ei oma tähtsust.

Arutelu polnud kaugeltki nii äge, kui umbusalduse avaldamise ajal, nalja peaaegu ei saanudki. Põhjus, ettekandja rahanduskomisjoni esimees Annely Akkerman pole kaugeltki nii vastuoluline isik, kui rahandusminister. Seadus võeti loomulikult vastu.

Sügisel peab algama järgmise aasta riigieelarve vastu võtmine ja see paistab väga kirglik ja pikale veniv tulevat. Eriti kui lavale lastakse selline suur staar nagu Jürgen Ligi. Eelarve võetakse pärast pingelisi arutelusid siiski vastu.

Tõeline commedia dell’arte vaimus teater algab riigikogu valimiskampaania käigus. Leitakse sobivad tegelaskujud ja hakatakse nendena rahvast enda poole meelitama. Saab valida, kellele meeldib noor armastaja, kellele ahne ja rikas, armastajaid takistav kaupmees, kellele pidevalt mölisev ja tihti eksiv tarkpea, kellele uhke aga arg sõdur, kellele kaval, igavesti näljane akrobaat, kellele nutikas teenijatüdruk. Tegelaskujusid on veel palju, peaasi, et lõbus on.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)