Täna ei ole mitte ainult selleaasta pikim päev (päikesetõusust loojanguni), vaid ka pikim päev järgmise 20 000 aasta jooksul. See väide kehtib ainult siis, kui geograafilist asukohta ei muuda.

Umbes 40 000-aastase tsüklina käib maakera teljekalle edasi ja tagasi umbes 22.1° ja 24.5° vahel. See on üks Milankovići tsüklitest.

Umbes 40 000-aastase tsüklina käib maakera teljekalle edasi ja tagasi umbes 22.1° ja 24.5° vahel. Praegu on see kalle ligikaudu 23,4 kraadi.Umbes 40 000-aastase tsüklina käib maakera teljekalle edasi ja tagasi umbes 22.1° ja 24.5° vahel. Praegu on see kalle ligikaudu 23,4 kraadi. Foto: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi

Mida suurem teljekalle, seda valgemad on meil suveööd. Kui teljekallet üldse poleks, siis oleks igal pool maakeral aasta läbi 12-tunnine öö ja 12-tunnine päev.

Praegu muutub maakera teljekalle järjest väiksemaks. Seega aasta pikim päev muutub aasta-aastalt väga väikeste sammudena lühemaks.

Graafikul on näha pikima päeva pikkuse muutust aasta-aastalt (Tallinn).Graafikul on näha pikima päeva pikkuse muutust aasta-aastalt (Tallinn). Foto: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi

Selle 19-aastase sagedusega lainetuse põhjustajaks on Kuu. Pikaajaline keskmine muutus on ainult ca 0,15 sekundit aastas. Maapinnal tähendab see kalde muutus justkui 13-meetrist liikumist.

Umbes 9800 aasta pärast hakkab Maa teljekalle taas suurenema ning peaaegu sama kaua kulub, et jõuda tagasi praegusesse seisu, seega kokku ligikaudu 20 000 aastat.

Muutus on peaaegu märkamatu

Tallinna laiuskraadil väheneb aasta pikima päeva pikkus keskmiselt vaid umbes 0,15 sekundi võrra aastas.

Selline muutus on inimese jaoks täiesti tajumatu. Isegi sajandi jooksul koguneks erinevust vaid mõnikümmend sekundit.

Võrdluseks võib öelda, et Maa pinnal vastab selline teljekalde muutus ligikaudu 13 meetri pikkusele nihkele aastas.

Kui Maa telg oleks täiesti püstine, oleks olukord hoopis teistsugune. Kõikjal maailmas kestaks päev ja öö aasta läbi ligikaudu 12 tundi ning aastaaegu sellisel kujul ei eksisteeriks.Kui Maa telg oleks täiesti püstine, oleks olukord hoopis teistsugune. Kõikjal maailmas kestaks päev ja öö aasta läbi ligikaudu 12 tundi ning aastaaegu sellisel kujul ei eksisteeriks. Foto: Taavi Niittee/Tõrva Astronoomiaklubi

Kuu jätab samuti oma jälje

Pikima päeva pikkus ei muutu siiski täiesti ühtlase tempoga.

Graafikutel on näha umbes 19-aastane lainetus, mille põhjustab Kuu orbiidi eripära. Kuu gravitatsioon mõjutab Maa pöörlemistelje asendit ning tekitab pikaajalisi väikseid kõikumisi.