Tänavused võidupüha riiklikud pidustused toimuvad Raplas. Päev algab kell 8 lipuheiskamisega Rapla keskväljakul. Kell 9 asetatakse pärjad Vabadussõja mälestussambale Maarja-Magdaleena kiriku aias ning ühendatakse võidutuli. Kell 9.45 toimub Maarja Magdaleena kirikus oikumeeniline jumalateenistus.
Pidupäeva keskseks sündmuseks on kell 11 Tallinna maanteel algav võidupüha paraad, kus Vabariigi President annab Kaitseliidu esindajatele üle võidutule. Seejärel viiakse võidutuli kõikidesse maakondadesse, kus sellest süüdatakse jaanituled.
Paraadil marsivad kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred ja noorkotkad Põhja maakaitseringkonnast. Esindatud on ka Kaitseliidu kool, küberkaitseüksus ja valveteenistus ning partnerorganisatsioonid politsei- ja piirivalveametist, vanglateenistusest, maksu- ja tolliametist, päästeametist ja Eesti Päästeliidust. Rahvusvahelist mõõdet annavad paraadile liitlaste esindused Taanist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Poolast, Rootsist, Ühendkuningriigist, Ameerika Ühendriikidest ja Prantsusmaalt.
Pärnus algab võidupüha tähistamine teisipäeval kell 13.30 pärgade asetamisega Alevi kalmistul. Paikuse uuel keskväljakul algab pidupäev kell 13.30, kui avatakse relvade näitus. Kell 14.15 algab väljaku avamine. Pärast seda annab senine Soontagana malevkonna pealik kapten Jaanus Ots pidulikult malevkonna juhtimise üle nooremleitnant Imre Baumannile. Pärast seda saabuvad Paikusele tänavused tuletoojad noorkotkas Rasmus Lõsjuk ja kodutütar Anete Ind.
Võidupüha meenutab Eesti rahva võitu Landesveeri sõjas 1919. aastal ning austab neid, kes on seisnud Eesti vabaduse eest. Võidutule jagamise traditsioon ühendab selle tähtpäeva jaanipäevaga, kandes vabaduse ja järjepidevuse sõnumit igasse Eesti nurka.
Kolmapäeval, 24. juunil tähistatakse jaanipäeva – Eesti rahvakalendri üht tähtsaimat püha. Aasta valgeimal ajal kogunevad pered, sõbrad ja kogukonnad üle Eesti jaanitulede ümber, et tähistada suve haripunkti ning hoida au sees põlvest põlve edasi kantud traditsioone.