Eksperimentaalne satelliit kaardistas kosmosest esimest korda GPS-signaalide segamise ulatuse kogu Euroopas ja Lähis-Idas. Andmed näitasid, et Maa ümber tiirlevate satelliitide positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajastussignaalide (PNT) kvaliteet halveneb, mis võib mõjutada nende töökindlust ja operatsioonide ohutust.
Uued mõõtmised tegi Pulsar-0, mis on esimene satelliit uues Pulsar-navigatsioonikogumis, mille on välja töötanud Kalifornias asuv ettevõte Xona Space Systems. Eksperimentaalne satelliit tiirleb 500 kilomeetri kõrgusel Maa kohal, testides Xona tehnoloogiat enne, kui ettevõte käesoleva aasta lõpus oma 300 kosmoselaevast koosnevat navigatsioonikogumit madalale Maa orbiidile paigaldama hakkab.
Pulsari satelliitide konstellatsiooni eesmärk on pakkuda vastupidavamat PNT-teenust võrreldes Ameerika Ühendriikide GPS-võrgustikuga ja teiste globaalsete navigatsioonisatelliitsüsteemidega (GNSS), nagu Euroopa Galileo või Hiina Beidou. GNSS-satelliitide edastatavad PNT-signaalid on aluseks paljudele süsteemidele, millele meie tsivilisatsioon igapäevaelus tugineb, sealhulgas elektrivõrkude toimimine, finantstehingud ja naftapuurimine.
Kuna GNSS-satelliidid tiirlevad Maast üsna kaugel – kõrgusel üle 19 000 km –, on maapealsete vastuvõtjate tuvastatav signaal nõrk ja seda on kerge segada.
„Segamist oli palju rohkem, kui ootasime“
GNSS-signaalide segamine ja võltsimine – mis hõlmab originaalsignaalide asendamist signaalidega, mis kannavad ebaõigeid koordinaate –, on viimase viie aasta jooksul muutunud ülemaailmselt laialdaseks nähtuseks.
Näiteks on Venemaa segajad häirinud GNSS-signaale Venemaa läänepiiridel, ametlikult selleks, et kaitsta riiki Ukraina droonirünnakute eest. Igal kuul mõjutavad need häired kümneid tuhandeid lende, mis piirkonna kohal lendavad. Ka Lähis-Ida sõdivad pooled segavad signaale, et tõrjuda droonirünnakuid ja varjata ebaseaduslike laevade asukohti merel.
Xona satelliidid hakkavad kasutama sarnast signaali, kuid 100 korda tugevamat, et pakkuda suuremat vastupidavust selliste tahtlike häirete vastu. Kuid kosmoselaeval Pulsar-0 on ka GPS-vastuvõtja, et tagada kahe süsteemi koostöö. Kui Xona meeskond selle vastuvõtja esmakordselt mõni kuu pärast satelliidi eelmisel aastal orbiidile viimist sisse lülitas, olid nad šokeeritud signaali halvenemise ulatusest, mida vastuvõtja näitas Euroopa ja Lähis-Ida osade kohal.
„Kui me näiteks Põhja-Ameerika kohal lendame, näeme kogu aeg suurepärast signaali,“ rääkis Xona kaasasutaja Kaz Gunning uudistekanalile Space.com. „Aga niipea, kui hakkasime Euroopa kohal operatsioone läbi viima, märkasime, et seal on tõesti midagi toimumas. Eeldasime, et näeme mõningast segamist, aga see on palju rohkem, kui ootasime.“ Kõige rängemini mõjutatud piirkondades langes GPS-signaalide tugevus satelliidi kõrgusel tavapäraselt 40 detsibellilt isegi 10 detsibellini.
Gunningu sõnul ei pruugi kaart Pulsar-0 satelliidi kõrguse tõttu tõepäraselt kajastada, kus on segamine maapinnal olevate kasutajate jaoks kõige tõsisem. Andmed näitasid siiski, et tihedalt kasutatavas madalas orbiidis asuvad satelliidid kannatavad teatava GPS-signaali häirete all kogu ulatuses alates Prantsusmaast läänes kuni Pakistani piirideni idas.
Mõõtmised näitavad, et PNT-signaalidele, mida need satelliidid oma tegevuse sünkroniseerimiseks ja asukoha määramiseks kosmoses vajavad, ei saa alati loota. Ka sellised satelliidikogumid nagu SpaceX Starlink tuginevad GPS-ile, et vältida kokkupõrkeid teiste kosmosesõidukitega.
PNT-signaale võivad häirida aga teisedki asjaolud. Ka tugevad päikesetormid võivad põhjustada tõsiseid häireid. Näiteks 2024. aasta mais toimunud Gannoni supertorm moonutas GNSS-signaali niivõrd, et täppispõllumajanduse masinad mõnes USA piirkonnas ei saanud mitu päeva töötada. Seetõttu otsivad tehnoloogid kiiresti varulahendusi, et edastada PNT-signaali kõigile, kes seda vajavad, kui GNSS ei tööta.
Gunningu sõnul suudaksid olemasolevad segajad ettevõtte kavandatava madala orbiidi satelliidikogumi edastatava PNT-signaali ülimast tugevusest tulenevalt mõjutada vaid umbes 5% sellest alast, mida nad praegu häirida suudavad.
„Segamise mõju väheneb väiksemale raadiusele,“ ütles Gunning. „Signaali halvenemise ala väheneb ja täieliku blokeerimise raadius väheneb samuti.“
Xona kavatseb oktoobris orbiidile saata kuus satelliiti ja alustada varsti pärast seda tootmise laiendamist. Ettevõte loodab alustada põhiteenuse osutamist 2027. aasta alguses.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)