Tallinna pealinnakandidaatide debattides on mitu poliitikut esile toonud, et Tallinnas ja eriti tulevasel peatänaval tuleks autoliiklus suunata maa-alustesse tunnelitesse, et kõik liiklejad hästi ära mahuksid. Eksperdid on sellise lahenduse osas aga eri meelt.
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Dago Antovi sõnul on tõsi, et praegusel alal, kuhu peatänavat planeeritakse, ei ole kellelgi hea olla – ei autojuhtidel, jalakäijatel ega ka ratturitel. Liikluse maa alla suunamine eeldab aga põhjalikku kaalumist, sest kogemused on näidanud, et see ei pruugi ummikute probleemi lahendada.
“Meie praegused kogemused, võib-olla mitte niivõrd maa alla minemisega, kuivõrd õhku minemisega – mitmetasandilised ristmikud näitavad, et see ei ole ummikuid tervikuna lahendanud,” lausus Antov.
Emeriitprofessor märkis, et tihtipeale kipub ummik edasi mujale lükkuma.
“Nii on see Haabersti kui ka Ülemiste sõlme puhul. Kardan, et selliste maa-aluste lahenduste puhul võime sattuda samasuguse probleemi ette,” selgitas Antov.
Geoloog ja Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Erik Puura sõnas, et kuigi liikluse maa alla suunamine võib olla mõistlik lahendus, siis näiteks terve metroo rajamine on väga kulukas projekt.
“Minu teada on need arvud umbes sellised, et Eestis maksab kilomeeter neljarajalist maanteed ehitada kusagil neli miljonit eurot, kilomeeter Rail Balticut ilma jaamadeta on viis miljonit eurot, aga Tallinna metroo on suurusjärgus 50 miljonit eurot kilomeeter. Umbes kümme korda kallim,” selgitas Puura.
Tehnikaülikooli teetehnika lektor ja teedeinsener Ain Kendra märkis, et tunnelite rajamise puhul on küsimus pigem selles, kust on kõige parem koht maa alla minna. Sarnast probleemiasetust on näiteks kasutatud magistritöös ning seal oleks tunnel alanud enne peatänavat.
“Kristen Veibri kirjutas 2017. aastal magistritöö, kus ta tegi eskiisi Tallinna tunneli kohta, mis peaks ühendama Reidi tee Paldiski maanteega ja minema läbi Toompea alt,” kirjeldas Kendra.
Selline lahendus häiriks ehituse ajal pealinna elu vähem kui teised variandid.
Kendra hinnangul on peale kesklinna veel kohti, kus Tallinnas oleks vajadus tunnelite järgi.
“Kui Kopli piirkonda tuuakse juurde Pärnu linna jagu elanikke ja kogu ühendus on kahe ühenduse – mereäärse ja Sõle tänava – najal, siis see ei vea enam välja,” nentis Kendra.
Seevastu Dago Antovi sõnul on viimase aja trend tunnelitest loobuda ja panustada rohkem ühistransporti ning seda rakendaks ta ka peatänaval. Peatänava puhul ta autoliiklust täielikult ära ei kaotaks, sest piirkonnas asuvad ärid ja asutused mingis mahus seda siiski vajavad.
“Me peaksime tervikuna kesklinnas eelkõige transiitliiklust vähendama. Võib-olla peaks olema esimene strateegiline samm see, et me muudaksime ühistranspordi kiiremaks,” rääkis Antov.
Puura juhtis aga tähelepanu tasuta ühistranspordi maksumusele. Kui Tallinnas hakata taas bussisõidu eest raha küsima, võiks see tulu toetada ka tunnelite rajamist.
“Tallinna linna tasuta ühistransport läheb maksma kuskil 40 miljonit eurot aastas. Võrdleme suurusjärke. Teoreetiliselt on kõik võimalik,” ütles Puura.
Samas nentis ta, et suurprojekte on keeruline läbi viia.
“Eestis on üliraske suuri projekte läbi viia. Tekivad head ideed, aga siis tekivad tõrked,” sõnas Puura.