Tartu kesklinnas Magasini tänaval toimuvate arheoloogiliste kaevamiste käigus on tulnud päevavalgele kahe kiriku varemed koos kalmistutega ja keskaegne hooviala. Tõenäoliselt 15. sajandil ehitatud kiriku seintel on säilinud vähesel määral ka maalingud, mis on arheoloogide hinnangul pigem haruldane.
Kuna Tartusse Magasini tänavale muinsuskaitsealale plaanitakse ehitada Bigbanki uut hoonet, alustas ligi 35 inimesega meeskond seal arheoloogiliste päästekaevamistega, mille käigus on tänaseks välja tulnud kaks kirikut koos kalmistutega.
“Tõenäoliselt oleme avastanud Püha Nikolai õigeusukiriku. Kirjalikest allikatest on teada, et 15. sajandil see siia piirkonda ehitati, aga keegi siiani ei olnud täpselt asukohta suutnud tuvastada. Me oleme juba avastanud, et see kirik on seest olnud valge krohviga ja üksikutes kohtades on säilinud ka maalinguid, mis on punase ja mustade triipudega tehtud jooned, et see on väga haruldane leid. Üldiselt seinte sisepinnast ei ole midagi alles,” sõnas kaevamiste juhataja Keiti Randoja.
“Üle 200 luustiku oleme siit välja kaevanud. Me oleme leidnud matused, mis pärinevad 16. sajandi teisest poolest ja 17. sajandi algusest. Ilmselt need matused ongi nälja ja katku ajast. Me saamegi väga hea läbilõike sellest raskest perioodist. Me näeme täpselt, kuidas need noored ja vanad, keda see katk ja näljahäda surmas, saame nende vanused teada, kuidas nad enne seda elasid ja saame teada ka nende vigastuste ja traumade kohta,” ütles osteoarheoloog Martin Malve.
Kaevamiste käigus leitud teine kirik on ehitatud sama koha peale tõenäoliselt peale liivi sõda jesuiitide poolt. Magasini tänava kinnistul on aga säilinud ka keskaegne hooviala, kust on avastatud kümme jäätmekasti. Praeguse teadmise alusel võiksid seal olevad leiud olla pärit 14. sajandist.
“Seal on sõnnik ja see säilitab hästi igasuguse orgaanilise materjali, mis muidu pinnases hävib ja sealt me oleme leidnud puitnõude katkeid, keraamikakilde, loomaluid, sõlekesi, nahkesemeid ja jalatseid. Jäätmekastid on nagu arheoloogide unistus,” lausus Randoja.
Kaevetööde käigus leitud esemed ja leiud lähevad edasi laborisse, kus määratakse juba täpsemalt, mis ajast need pärinevad. Seejärel antakse leiud üle Tartu linnamuuseumile.
“Kiriku poolega on nii, et muinsuskaitse otsustab, kuidas ja mida teha tuleb, aga ilmselt tuleb kõik need müürid konserveerida ja säilitada, aga see selgub tulevikus,” sõnas Randoja.