Resolutsioon pälvis senatis 50 poolt- ja 48 vastuhäält. Meetme poolt hääletasid kõik peale ühe senati demokraatidest ja neli vabariiklast. Kaks vabariiklast ei hääletanud. Samasugune resolutsioon kiideti käesoleva kuu alguses heaks ka esindajatekojas.
See tähendab, et mõlemad kongressi kojad on esimest korda pärast sõjavolituse seaduse kehtestamist 1973. aastal võtnud vastu meetme, millega kohustatakse presidenti viima USA väed sõjategevusest välja.
Kõnealune seadus lubab kongressi kodadel lõpetada sõjalisi operatsioone ilma presidendi allkirjata. Samas peavad USA Ülemkohtu 1983. aasta otsuse kohaselt kõik otsused jõudma presidendi lauale. See on tekitanud küsimusi heakskiidetud meetme tegeliku mõju kohta.
Valge Maja ametnik ütles USA meediale, et senati hääletusel pole tähtsust, kuna resolutsioonid ei jõua presidendini ja väitis, et meede võeti vastu kahe vabariiklase puudumise tõttu. Samuti märkis ta, et vaenutegevus USA ja Iraani vahel lõppes 7. aprillil relvarahuga.
Vaatamata juriidilistele küsimustele on resolutsioon suureks tagasilöögiks vabariiklasest Trumpile, kuna peegeldab Iraani sõja ebapopulaarsust kongressis. Vabariiklastel on mõlemas kojas napp enamus.
Trump kritiseeris hääletust nimetades seda halvasti ajastatuks ja mõttetuks, väites, et see annab Iraanile abi ja lohutust. „Need senaatorid on mu töö just raskemaks teinud, kuid ma saan selle ühel või teisel viisil tehtud,“ kirjutas ta sotsiaalvõrgustikus Truth Social.
USA ja Iraan on kokku leppinud relvarahu jätkamises ja töötavad vaenutegevuse lõpetamise nimel. Möödunud nädalal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumi alusel on osapooltel aega 60 päeva, et pidada läbirääkimisi lõpliku rahuleppe saavutamiseks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (15)