„António, me just rääkisime sinust!“ hüüdis Belgia peaminister Bart De Wever möödunud nädala lõpus temast möödunud Euroopa Ülemkogu eesistujale António Costale. „Sa oled ainus, kes saab meid esindada. Saadame su esimesel võimalusel Moskvasse!“ ütles De Wever. Ta tegi nalja, aga teemapüstitus ise on naljast kaugel.
Ka Itaalia peaministri Giorgia Meloni hiljutine märkus, et Euroopa Liidu (EL) võimalik läbirääkija Venemaaga ei peaks tulema mõnest Euroopa suurimast riigist, vaid pigem keskmise suurusega liikmesriigist, puudutas Eesti jaoks sedasama tundlikku teemat. Küsimus polnud ainult selles, kas Venemaaga peab mingil hetkel rääkima. Küsimus oli selles, kes räägib – kui räägib –, kelle mandaadiga räägib ja kas Eesti – täpsemalt Eesti ja meie lähiriikide huvid – on sel ajal päriselt laua taga.
Oled juba tellija?Logi sisse