Kohe algusest peale oli näha, et Šveits tuli mängu võitma. Oli selge, et nad tahavad alagrupist esimesena edasi pääseda ning tagada sellega parema loosi edasiseks turniiriks. Eriti esimesel poolajal oli näha, et taheti rohkem ja pressiti kõrgelt.
Kanada tegutses samal ajal pigem vaoshoitult ja võttis šveitslasi madalamalt vastu. Erilist pressingut Šveitsi keskkaitsjatele ei tehtud, samas kui sööt jõudis keskväljale või äärtele, olid kanadalased kohe juures ega lasknud Šveitsil vabalt mängida.
Kanada näis olevat pigem viigiga rahul. Šveits proovis kannatlikult lühikeste söötudega kaitset lahti harutada ja liinide vahele pääseda. Esimesel poolajal oligi lõpuks üks olukord, kus see end ära tasus ning pääseti üks ühele, kuid väravat siiski ei tulnud. Samas näitas see, et kannatlikkus toimis.
Kui Šveits katsetas lühikeselt, siis Kanada proovis sirgjoonelisemalt. Ega Šveits muidugi lasknud neil ka väga söödumängu mängida – mõni variant tekkis, aga mitte midagi väga ohtlikku. Eks rünnakul jäi ka kvaliteedist puudu. Niisiis ründas Kanada pigem kontrarünnakutega, mis vähemalt natukenegi toimisid.
Šveits jõudis väravani kohe teise poolaja esimesel minutil. Tolles olukorras tegutseti varem nähtuga võrreldes teisiti ning viidi pall – ma ei tea, kas taotluslikult või mitte – sirgjoonelisemalt ründajatele.
Johan Manzambi söötis palli esiposti suunas, kust Breel Embolo lasi selle läbi ning Ruben Vargas lahendas. Keeruline öelda, kas Embolo tahtiski palli läbi lasta või ei hinnanud löögivõimalust piisavalt heaks, küll aga näitas see tema jõulisuse olulisust Šveitsi rünnakul.
Teise poolaja esimese veerandtunni jooksul tegid Manzambi ja Embolo üldse väga head tööd. Sirgjooneline mäng sobis neile ning ka teine värav oli selle hea näide – Embolo kattis, säilitas rahu, leidis kaaslase ja Manzambi lõi jõuga ära.
Pärast väravat hakkas Kanada rohkem palliga mängima. Nüüd oli mängupilt esimese poolajaga võrreldes risti vastupidi – hoopis Kanada proovis Šveitsi lühikeste söötudega lahti harutada.
75. minutil see õnnestuski – Promise David tuli mängu ja lõi kohe värava! Julgen öelda küll, et see oli senise turniiri kiireim kasutegur.
Mööda ei saa vaadata ka Nathan Saliba söödust – suurem osa sellest väravast kuulub talle. Tal oli küll mängija seljas, kuid ometi nägime üht senise turniiri efektsemat puudet. Promise’i jaoks oli see vormistamise küsimus, aga lahendus oli muidugi tasemel.
Pärast Promise’i tulekut oligi mäng Kanada käes. Tema füüsilisus ja intensiivsus aitasid Kanadat märkimisväärselt. Kanada survestas ja oli teisele väravale lähedal, aga Šveits suutis siiski külma närvi ja kaitseliini kogemusega võidu ära kindlustada.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare