Vaid mõne päeva eest avaldas kongress presidendi sõjalisele tegevusele umbusaldust ning Trumpi ja kongressi vabariiklastest liikmete vahel on tekkinud märkimisväärsed pinged, vahendab BBC.
Rahastamistaotlusest 67 miljardit dollarit on ette nähtud USA kaitseministeeriumile. See summa jaguneb muuhulgas laskemoonavarude täiendamiseks (21 mld), operatiivkuludeks (17,3 mld) ja salastatud programmideks (12,1 mld). Lisaks soovitakse umbes 300 miljonit dollarit USA saatkondade ja diplomaatiliste esinduste turvalisuse tugevdamiseks Lähis-Idas ja Lõuna-Aasias.
Trumpi rahataotluse heakskiitmine kongressis ei pruugi läbi minna, sest Iraani konflikt on USA valijate seas ebapopulaarne, eriti arvestades lähenevaid vahevalimisi. Kuigi Washingtoni ja Teherani vahel kehtib praegu relvarahu, märgib Valge Maja, et pärast mitu kuud kestnud vastasseisu Iraaniga on vaja varusid taastada.
Mõned vabariiklastest senaatorid, teiste seas Bill Cassidy Louisianast, hääletasid hiljuti resolutsiooni poolt, mis nõuab presidendilt sõjategevuse peatamist või selleks kongressilt heakskiidu küsimist. Kuigi resolutsioon on sümboolne, oli see esimene kord, kui kongress sellisel viisil presidendi sõjalisi volitusi piiras.
Trump on Cassidyt ja teisi temaga eri meelt olevaid vabariiklasi avalikult kritiseerinud, nimetades neid ühismeedias „kaotajateks“. Cassidy sõnul teatas ta kohtumisel presidendile: „Te pole Ameerika rahvale selgitanud, mis toimub. See pidi kestma neli nädalat, kuid on kestnud neli kuud. Meie algseid eesmärke pole saavutatud.“
Pentagoni finantsjuhi sõnul on sõda seni maksma läinud umbes 29 miljardit dollarit, kuid kaitseanalüütikute ja seadusandjate hinnangul ei kajasta see summa konflikti tegelikku rahalist kahju.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (1)