Pärnaste teab omast kogemusest, kui lihtne on tasakaal aktiivsuse, töö ja puhkuse vahel paigast ära lasta. „Minu enda treeningu ja puhkuse tasakaal on läinud mõnikord täiesti paigast ära ning olen selle tõttu pidanud kannatama. Liiga suure koormusega treenides olen korjanud endale tõsiseid vigastusi ning liigset väsimust, mida ühe sissemagamisega ei päästa. Samas õpin jooksvalt enda vigadest ja proovin selles osas paremaks saada,“ räägib ta.
Taastumine algab teadlikkusest
Pärnaste sõnul on keeruline teha häid otsuseid, kui puudub ülevaade sellest, kuidas keha koormusele reageerib. Seetõttu kasutab ta igapäevaselt nutikella, mis aitab jälgida nii aktiivsust kui ka taastumist. Kõige väärtuslikumaks peab ta käesoleval perioodil une jälgimist. „Kell märgib automaatselt minu unetunnid ja une kvaliteedi ning tänu sellele saan ajas suuremat pilti näha, võrrelda ja erinevate probleemidega seoseid luua,“ ütleb ta.
Tema sõnul ei seisne nutikella suurim väärtus üksikutes näitajates, vaid võimaluses märgata pikema aja jooksul kujunevaid mustreid. Nii on lihtsam aru saada, kuidas mõjutavad enesetunnet ja taastumist näiteks suurem töökoormus, pingelisemad perioodid või intensiivsemad treeningud.
Kuigi tehnoloogia pakub järjest rohkem andmeid, ei pea Pärnaste vajalikuks kõigi võimalike näitajate jälgimist. „Ma ei jälgi võib-olla kõige spetsiifilisemaid mõõdikuid, aga tavalisemaid küll. Näiteks samme perioodidel, kus olen rasvapõletuse osas teadlikum,“ selgitab ta.
Tehnoloogiaeksperdi ja Huawei koolitusjuhi Jekaterina Mishina sõnul ongi tänapäevaste nutikellade üks suurimaid eeliseid see, et need aitavad näha tervikpilti. „Fookus ei ole enam ainult sammude lugemisel. Nutikellad aitavad paremini mõista, kuidas uni, taastumine, aktiivsus ja üldine enesetunne omavahel seotud on. Selline teadlikkus aitab teha paremaid otsuseid nii treeningute kui ka igapäevaste harjumuste osas,“ selgitab ta.
Mishina sõnul on näiteks hiljuti turule tulnud Huawei Watch Fit 5 Pro loodud just aktiivse eluviisiga inimeste vajadusi silmas pidades. Kell võimaldab jälgida und, pulssi, päevast aktiivsust ja treeninguid ning pakub enam kui sadat erinevat treeningrežiimi. Lisaks tuletab seade vajadusel meelde liikumispause pikemate istumisperioodide ajal.
Liikumine ei piirdu treeningsaaliga
Pärnaste sõnul kipuvad inimesed vahel keskenduma ainult treeningutele, kuigi tervist mõjutab kogu päeva jooksul tehtud liikumine. Üks tund jõusaalis ei pruugi kompenseerida ülejäänud päeva istuvat eluviisi. Just seetõttu peab ta kasulikuks ka igapäevase aktiivsuse jälgimist.
Järjepidevuse hoidmisel peab ta kõige olulisemaks selget eesmärki. „Kui on olemas siht, mille poole liikuda, siis on ka lihtsam raskematel hetkedel distsipliini hoida,“ leiab treener. Samas ei soovita ta lootma jääda üksnes motivatsioonile. „Motivatsioon kõigub kõigil. Asjad tuleb enda jaoks rohkem läbi mõtestada ja ehitada üles harjumused, mis hoiavad sind liikumas ka siis, kui tunne parasjagu ideaalne ei ole,“ leiab treener.