Ootuste äri läks käima 1686. aastal, kui kapten Phips asutas ettevõtte uppunud laevadelt varanduste leidmiseks ja kaasas selleks raha. Ta leidis Bahama saarte lähedalt Nuestra Señora vraki, kust sai kätte suure aarde, mis võimaldas tal maksta riski võtnud investoritele 10 000-protsendilise tootluse. Sealtmaalt läks käima prognooside kuldajastu.
1695. aastaks oli Inglismaal loodud enam kui 140 aktsiaseltsi, millest 80 protsenti olid asutatud seitsme aasta jooksul. Osa tegutses reaalse äriidee alusel, kuid enamiku tegevuses võis näha petmiskatseid, kus prognoositi seda, mis oli populaarne.
Projektsioonid ja kaheldava väärtustega avastuste patendid viisid Jonathan Swifti kirjutatud «Gulliveri reiside» raamatuni 1706. aastal. Swift naeruvääristas seal aktsiapakkujaid, spekuleerimist ning usku tehnoloogilisse võidukäiku.
Pime usk tehnoloogilisse progressi pole aga ka siiani aktsiaturult kadunud. Võtame näiteks erakordsed kasumid, mis on saadud tehisintellekti buumi investeerides – see meenutab internetimulli 1990. aastate lõpus. Praeguse tehisaru ehk TA-eufooria ajal on maailma võlatase palju suurem. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel ulatus maailma koguvõlg 2000. aastal 64 triljoni dollarini, nüüd on see 338 triljonit dollarit. Maailma aktsiaturu koguväärtus on kasvanud 44 triljonilt dollarilt 2000. aasta märtsis mulli lõhkemise ajal 132 triljonile dollarile. USAs olid 1999. aasta detsembris kõik börsil olevad ettevõtted väärt 14,8 triljonit dollarit, nüüd 66,7 triljonit. Kuid praegu on seal börsil poole vähem ettevõtteid kui 25 aastat tagasi. Erakapital on ettevõtted välja ostnud, börsilt ära viinud ja restruktureerinud ning loodab nüüd neid kallimalt tagasi müüa.