Juunis oli ettevõtete kindlustunde indikaator kõige kõrgem kaubanduses (+20,5), teenindus- ja tööstussektoris oli see vastavalt +3,1 ja –3,8. Kõige madalam oli kindlustunde indikaator ehitussektoris (–12), kus suurimaks piiranguks ehitustegevusele peeti ebapiisavat nõudlust. Tarbijate kindlustunde indikaator oli juunis –29.
Võrreldes eelmise kuuga paranesid nii tarbijate kui ka kaubandus-, ehitus- ja teenindussektori ettevõtjate kindlustundele antud hinnangud. Tööstussektori ettevõtjate hinnangud olid veidi pessimistlikumad.
Kaubandusbaromeetri küsimustiku andmeid detailsemalt vaadates selgus, et võrreldes eelmise kuuga on märkimisväärselt muutunud hinnang küsimusele «Kuidas muutuvad teie hinnangul ettevõtte kaupade hinnad järgmise kolme kuu jooksul?». Kui maikuus oli vastajate koondhinnang sellele küsimusele 42,3 protsendipunkti (järgmise kolme kuu jooksul hinnad tõusevad), siis juunis hinnati keskmiselt, et hinnad langevad (koondhinnang –8,1 protsendipunkti). Hinnangu peamine mõjutaja on see, et juunis lisandus vastajate hulka üks suure töötajate arvuga jaekaubandusettevõte.
«Konjunktuuribaromeetrite uuringutes osalejad, sealhulgas ettevõtted, määratakse juhuvalimi alusel ning tulemusi kaalutakse, et need esindaksid võimalikult täpselt üldkogumi arvamust. Kaalude arvutamisel lähtutakse sellest, kui palju inimesi ettevõttes töötab, ning seetõttu avaldavad suuremate ettevõtete vastused lõpptulemusele suuremat mõju,» selgitas statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika juhataja Kaire Raasik, kuid rõhutas, et suurem kaal ei tähenda seda, et baromeetrite tulemusi kujundab üksnes suurettevõtete arvamus. «Selleks et saaksime täpse pildi Eesti majanduses toimuvast, on uuringutesse kaasatud nii suurema kui väiksema töötajate arvuga ettevõtteid ning kõigi nende hinnang on oluline,» lisas ta.