Eesti on nii väike riik, et kui piisavalt otsida, võib internetist leida peaaegu iga inimese kontaktid. Leidsingi peaministri telefoninumbri ning otsustasin talle helistada. Kõne tabas teda vahetult enne reisile minekut. Pikemaks vestluseks aega ei olnud, kuid leppisime kokku, et suhtleme järgmisel hommikul sõnumite teel edasi.
Kaks tundi pärast sõnumivestlust palus ema mul minna kodu kõrval asuvasse poodi. «Osta saia, piima ja võid,» ütles ta. «Ja kui jõuad kohupiimaletini, helista mulle uuesti.» Leidsin vajalikud tooted üles ja jõudsin kohupiimaleti juurde. Helistasin emale. «Saada mulle pilt, mis valikus on,» ütles ta. «Muidu ma ei tea, mis olemas on.» «Okei,» vastasin.
Tegin telefoniga pildi, vajutasin saatmise nuppu ja jätkasin ostlemist. Umbes neli minutit hiljem hakkas mulle tunduma kummaline, et ema pole endiselt tagasi helistanud.
Postimehe esseevõistlus «Homne Eesti» ootab kõiki noori vanuses 15–25 kirja panema oma mõtteid meie riigi ja rahva oleviku ning tuleviku kohta. Töid saab saata terve 2026. aasta jooksul ja iga kuu selgub parim kirjutaja. Lisaks pärjatakse silmapaistvamad eriauhindadega.