Näiteks Esimese maailmasõja ajal moodustasid tsiviilkaotused kümme protsenti kogukaotustest. Teise maailmasõja ajal tõusis tehnoloogia arengu ja teadliku tsiviilsihtmärkide ründamise mõjul tsiviilkaotuste arv 50 protsenti. Nüüdne digiajastu teeb droonide, ballistiliste rakettide ja pommide abil tapmise veel efektiivsemaks.
Sarnaseks sõjaks, nagu näeme Ukrainas, on Euroopa armeedel praegu puudu kõigest sõdimiseks vajalikust: inimressurss, tehnika, varustus ning relvastus. Keskmise ja kõrge intensiivsusega sõjapidamiseks, eriti maismaaoperatsioonideks, on nii mõneski Euroopa riigis minimaalsed jõud. Kiiruga proovitakse üles ehitada sõjatööstust, ent säilivad poliitilised ja majanduslikud kõhklused piisava ressursi panustamiseks.