Eestis on endiselt avalikus ruumis üle paarikümne punavägedele pühendatud mälestusmärgi. Näiteks Sillamäel oodatakse punasamba eemaldamiseks seadusemuudatust, mis aga seisab valitsuserakondade omavahelise kokkuleppimatuse taga.
Punasammaste üle arvet pidava Eesti sõjamuuseumi direktori Hellar Lille sõnul on Eestis avalikus ruumis eraomaniku või omavalitsuse vastasseisu tõttu eemaldamata 25 punamonumenti. Üks sellistest asub Sillamäe kesklinnas munitsipaalmaal.
Sillamäe linnavõimud on viidanud monumendi eemaldamata jätmisel seadusandluse puudumisele. Aastaid on Sillamäel kestnud Keskerakonna ainuvõim, mis jätkub suure tõenäosusega ka pärast käimasolevaid valimisi. Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles, et kuni riik ei näe punasambas probleemi, ei peaks linn sekkuma.
“Ma arvan, et oluline on see, et sümbolid on eemaldatud, ja peaks olema ühine arusaam, et ükski monument ei peaks tekitama ühiskonnas negatiivseid emotsioone ja pingeid. Ja omavalitsus saab otsustada, mis vormis ja kuidas seda tagada. Ja riigil on õigus sekkuda, nagu me oleme ka näinud. Kui riik ei näe probleemi, siis omavalitsusel on õigus lahendada küsimus nii, nagu omavalitsus seda näeb,” sõnas Kõlvart.
Niinimetatud punasammaste avalikust ruumist teisaldamise seaduse jättis president 2023. aasta kevadel välja kuulutamata. Pärast seda on seadus jäänud võimukoridoridesse toppama.
“Komisjon sai valitsuselt ettepanekud sõnastuse muutmiseks, nende kohaselt oli suurim muudatus see, et sooviti hoonetelt okupatsioonisümboolika eemaldamine muuta omanike jaoks vabatahtlikuks, muutes selliste tööde tegemise hoone omaniku jaoks mõnevõrra hõlpsamaks, kui hoone on muinsuskaitse all, ja seaduse jõustumisel loetaks keelatuks üksnes rajatised, mis sellist sümboolikat kujutavad,” ütles Riigikogu majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas (Eesti 200).
Majanduskomisjonis arutati seda eelnõu komisjoni esimehe sõnul viimati 10. märtsil. “Kuivõrd tehtud muudatusettepanekute loetelu kavand sisaldas kaasamise käigus toimunud arutelu põhjal sõnastatud valitsuse väljapakutule alternatiivset sõnastust, mis puudutas okupatsioonirežiimi täpsemat määratlust, andsin komisjoni liikmetele muudatusettepanekute suhtes seisukoha kujundamiseks täiendavalt aega. Pärast seda ei ole eelnõu komisjonis arutelul olnud. Keegi komisjoni liikmetest ei ole ka teinud ettepanekut võtta eelnõu arutelu jätkamine komisjoni päevakorda. Samuti ei ole eelnõu olnud justiits- ja digiministeeriumi prioriteetide hulgas. Ilmselt põhjusel, et teema ei ole enam aktuaalne, kuna neid rajatisi, mille kohta eelnõu kunagi koostati, on järel vaid mõni üksik,” sõnas Reinaas.
Eesti 200 ei saa aru, miks Reformierakond tahab punamonumente kaitsta
Justiits- ja digiministri Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) sõnul on protsessi piduriks olnud Kultuuriministeerium eesotsas reformierakondlasest ministri Heidy Purgaga.
“See eelnõu seisab Riigikogus ja ootab ühe väga olulise küsimuse lahendamist. Kas me lõpuks ometi oleme Eesti Vabariigis valmis ütlema, et me maksumaksjatena ja terve Eesti rahvana ei kaitse riikliku tähtsusega mälestistena punasümboolikaga objekte? See on oluline küsimus selle tõttu, et praegune eelnõu versioon on esiteks ebaselge, teiseks ka väga bürokraatlik. Tegelik õige lahendus oleks selles, et me ei kaitse teise, meile vaenuliku riigi sümboolikat Eesti riigile riikliku tähtsusega kultuurimälestistena. See lahendaks kõik need küsimused kohe ära. Aga me ei ole jõudnud selles küsimuses kultuuriministeeriumiga ühele meelele,” sõnas Pakosta.
“Eesti 200 ütles juba 2023. aastal, kui president selle eelnõu tagasi saatis, et liberaalse erakonnana soovime, et riik ei kaitseks selliseid objekte ja et nad ei oleks riigi kaitse all. Ka väga palju reformierakondlasi toetas seda seisukohta, aga selle otsuse peab tegema kultuuriministeerium,” lisas justiits- ja digiminister.
Kultuuriministeerium loobus seda teemat pikemalt kommenteerimast ning esitas Liisa-Ly Pakosta etteheite peale ametliku lakoonilise vastuse, et nendel pole justiitsministeeriumiga eriarvamusi.
Sillamäe linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe Vladimir Võssotski sõnul on Sillamäe punasammas muudetud võimalikult neutraalseks. “Seal küll on näiteks väike täht tahvli peal, aga üldiselt ei saa öelda, mis poolt see sõdur täpselt esindab,” arvas volikogu liige, kelle sõnul vajab sambaga tegelemine dialoogi eri osapoolte vahel.
Kolme punaväe väeliigi sõdureid kujutav monument püstitati Sillamäe kesklinna 1975. aastal. Sellega tähistati suures isamaasõjas saadud võidu 30. aastapäeva. Kui veel “Surematu polgu” marsid olid Eestis lubatud, oli see ausammas rongkäigus osalejate sihtpunkt.