Kui inimene sureb, algab pärimismenetlus, mille käigus selgitab notar välja pärijad, pärandvara koosseisu ning lahkunuga seotud õigused ja kohustused. Sinna võivad kuuluda nii kinnisvara, säästud ja sõidukid kui ka kodulaen, väikelaen, krediitkaardi võlg, liising või isegi käendus, selgitas Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane.
„Laen ei kao ära lihtsalt seetõttu, et laenu võtnud inimest enam ei ole. Samas ei tähenda see, et iga pärija peaks automaatselt ja igas olukorras hakkama lahkunu laene oma taskust kinni maksma. Väga oluline on õigel ajal aru saada, millised kohustused pärandvaraga kaasnevad ja millised on pärija valikud,“ ütles Rebane.
Ei saa valida vaid meeldivat osa
Tema sõnul võib kõige keerulisem olukord tekkida siis, kui pereliikmed ei tea, millised lepingud, laenud või käendused lahkunul olid. Kodulaenuga seotud vara puhul võib olukord tunduda esmapilgul lihtne, sest laenu tagatiseks olev kodu on perekonnale teada. Samas võivad pärandvaras olla ka muud kohustused, mille olemasolust lähedased ei pruugi kohe teadlikud olla.
„Pärandi puhul ei saa valida ainult meeldivat osa. Ei saa võtta vastu korterit, autot või pangakontol olevat raha ning samal ajal öelda, et laene ja muid kohustusi ei soovi. Pärand võetakse vastu tervikuna või sellest loobutakse tervikuna,“ selgitas Rebane.
Eestis kehtib pärimisel loobumissüsteem. See tähendab, et kui pärija ei soovi pärida, tuleb tal üldjuhul kolme kuu jooksul pärast pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest teada saamist esitada notarile pärandist loobumise avaldus. Kui seda ei tehta, loetakse pärand vastu võetuks.
Kui pärija ei tea, kas pärandvarast piisab kohustuste katmiseks, tuleks Rebase sõnul uurida notarilt pärandvara inventuuri võimalust. Inventuuri käigus koostatakse nimekiri pärandvara koosseisust: varast, õigustest ja kohustustest. Kui inventuur on tehtud, saab pärija vastutust piirata pärandvara väärtusega ning ta ei pea üldjuhul kasutama lahkunu võlgade tasumiseks oma isiklikku vara.
„Kõige halvem lahendus on see, kui pere ei tee midagi, sest teema on ebamugav või tundub liiga keeruline. Kui pärandvaras võib olla laene, tuleks kiiresti võtta ühendust notariga ning vajadusel ka pangaga. Pank ei saa pärimismenetlust asendada, aga saab seadusega lubatud ulatuses anda pärijale või notarile infot selle kohta, millised laenulepingud on olemas, kuidas nende teenindamine menetluse ajal käib ja millised lahendused võiksid pärast pärijate selgumist kõne alla tulla,“ rääkis Rebane.
Ei peaks kartma pangaga ühenduda
Eraldi tähelepanu vajavad laenud, millel on mitu laenusaajat. Näiteks kodulaenu puhul on üsna tavapärane, et laen on võetud abikaasa või elukaaslasega koos. „Sellises olukorras tasub pangaga võimalikult varakult ühendust võtta. Kui pere sissetulek, maksevõime või laenu teenindamise võime ühe inimese surma tõttu muutub, siis on ka panga huvi leida lahendus, mis aitaks kliendil kohustustega toime tulla. Praktikas võib kõne alla tulla näiteks maksegraafiku muutmine, maksepuhkus või muu ajutine lahendus, mis annab perele aega olukorraga kohaneda,“ ütles Rebane.
Tema sõnul ei peaks laenuvõtja kartma pangaga ühendust võtta ka siis, kui täpset lahendust veel ei tea. „Kõige keerulisemaks lähevad olukorrad siis, kui probleemist antakse teada liiga hilja. Kui inimene võtab pangaga varakult ühendust ja selgitab, mis on juhtunud, on võimalusi lahenduse leidmiseks üldjuhul rohkem,“ lisas Rebane.
Suuremate kohustuste puhul tasub kaaluda ka elukindlustust või laenukindlustust. Sellise kaitse mõte on vähendada riski, et ühe inimese surm või raske terviseprobleem paneb pere olukorda, kus kodu säilitamine või laenu teenindamine muutub üle jõu käivaks.
„Kindlustus ei ole kõigile ühesugune lahendus ja iga pere peab hindama oma sissetulekuid, kohustusi, laste olemasolu, sääste ja muid varasid. Küll aga peaks iga suurema laenuga pere küsima endalt lihtsa küsimuse: kui minuga homme midagi juhtub, kas mu pere teab, millised kohustused jäävad maha ja kuidas nendega edasi minna?“ lisas Rebane.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (2)