Kantar Emori viimane valimiseelne küsitlus näitab Tallinnas Keskerakonnale ülikindlat valimisvõitu, kuid võimaliku ainuvõimu puhul saab otsustavaks, kas praegu valimiskünnise lähedal olevad EKRE ja Parempoolsed pääsevad pealinna volikokku või mitte.
Viimase küsitluse (kokku küsitles Kantar Emor veebi ja telefoni teel 855 Tallinna valimisõiguslikku elanikku) järgi oli Keskerakonna toetus Tallinnas 46 protsenti (eelmistel KOV valimistel 45,4 protsenti).
Järgnesid Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 17 protsendi, Isamaa 11 protsendi ja Reformierakond 10 protsendiga.
Valimiskünnise piiri peal ehk viie protsendi suuruse toetusega on EKRE ja Parempoolsed, kuid künnisest kaugele maha ei jäänud ka Eesti 200, mille toetus oli neli protsenti.
Kuna nii mitu erakonda on valimiskünnise piiril, koostas Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog kolm prognoosi, kuidas võiks kohtade jaotus olla kui osa erakondi ületab või ei ületa künnist.
Stsenaarium 1: EKRE ja Parempoolsed ületavad napilt künnise
Esimene stsenaarium, mida Voog peab kõige tõenäolisemaks on see, et EKRE ja Parempoolsed ületavad napilt viie protsendi valimiskünnise.
Sellisel juhul ei saaks Keskerakond pealinnas ainuvõimu, vaid 79-liikmelises volikogus 39 kohta. SDE saaks selle stsenaariumiga 14, Isamaa 10, Reformierakond kaheksa, EKRE ja Parempoolsed mõlemad neli kohta.
Kuigi Keskerakond ei saaks selle stsenaariumiga ainuvõimu, oleks tal head võimalused võimule saamiseks teha koalitsioon kas EKRE-ga (43 kohta), aga miks ka mitte Isamaa (49 kohta) või Reformierakonnaga (47 kohta). Keskerakonnal on võimalik teha võimuliit ka SDE-ga, samas on Mihhail Kõlvart välistanud koostöö Jevgeni Ossinovskiga.
Stsenaarium 2: EKRE ületab ja Parempoolsed ei ületa künnist
Stsenaariumit, et EKRE ületab ja Parempoolsed ei ületa napilt viie protsendi valimiskünnist peab Voog veidi vähem tõenäoliseks kui esimest. Selle stsenaariumiga on suur nende häälte hulk (11 protsenti), mis jäävad künnise alla ning mis ümberjagamisel võimendavad valimiste võitja ehk Keskerakonna toetust ja võivad tuua neile ainuvõimu, nagu nad said viimati 2017 kohalikel valimistel (44,4 protsenti toetust ja 40 mandaati).
Selle stsenaariumiga prognoosib Kantar Emor Keskerakonnale 41, SDE-le 15, Isamaale 10, Reformierakonnale üheksa ja EKRE-le neli mandaati.
Stsenaarium 3: kui Eesti 200 ületab valimiskünnise
Kolmas ja kahest eelnevast väiksema tõenäosusega stsenaarium käsitleb olukorda, kus kõik praegu valimiskünnise lähedal olevad erakonnad ehk EKRE, Parempoolsed ja ka Eesti 200 ületavad napilt valimiskünnise. Sellisel juhul oleks volikogu ukse taha jäävate häälte osakaal väiksem ja võimendus Keskerakonnale samuti väiksem.
Voogi arvutuste järgi saaks selle stsenaariumiga Keskerakond 37, SDE 13, Isamaa üheksa, Reformierakond kaheksa, EKRE neli, Parempoolsed neli ja Eesti 200 samuti neli kohta.
Sellele vaatamata piisaks ka selle stsenaariumiga Keskerakonnale teha võimuliit EKRE-ga (kokku 41 mandaati). Veel selgem ülekaal oleks, kui liit tehtaks kas Isamaa või Reformierakonnaga.
Ka üle-eestiliselt juhib Keskerakond
Kantar Emori küsitluse järgi on kohalikel valimistel üle-eestiliselt suurima toetusega Keskerakond, mis saab 24 protsenti kõigist häältest.
Paremuselt teise tulemuse teevad valimisliidud 19 protsendiga ja kolmanda Isamaa 16 protsendiga.
EKRE tulemus üle-eestiliselt tuleb 11 protsenti, Reformierakonnal ja SDE-l üheksa protsenti. Muud erakonnad (sh Parempoolsed, Eesti 200, Koos jt) saavad kokku 11 protsenti toetust.
Neli aastat tagasi kohalikel valimistel sai Keskerakond üle-eestiliselt 24,4 protsenti, valimisliidud 24,3 protsenti, Reformierakond 17,3 protsenti, EKRE 13,2 protsenti, Isamaa 8,4 protsenti, Eesti 200 6,0 protsenti ja SDE 5,0 protsenti toetust.
– Üle-eestilise küsitluse andmekorje toimus Kantar Emori igakuise CAWI-bussi (veebis) ja CATI-bussi (telefoniküsitlus) raames. Telefoniintervjuude osakaal oli ca 1/3 kõikidest intervjuudest. Veebiuuringute valimi aluseks on väljavõtt Kantar Emori eelvärvatud ja valideeritud vastajabaasist Foorum. Foorumi baasis on umbes 30 000 valideeritud vastajakontakti. Küsitlusperiood oli 3.-13. oktoober.
– Tallinna küsitluses näidati (või telefoniuuringus loeti ette) nimekirja konkreetsete kandidaatide nimedega. Vastajale näidati antud ringkonna igast nimekirjast kuus nime (välja arvatud juhud, kui mingis nimekirjas oli vähem nimesid kui kuus, siis näidati kõikide kandidaatide nimesid).
Kokku ühendati kolme uuringu andmed (kaks veebiuuringut ning üks telefoniküsitlus). Telefoniintervjuude osakaal oli 20 protsenti kõikidest intervjuudest. Esimene veebiuuringu küsitlusperiood oli 25. september kuni 2. oktoober. Telefoniküsitlus tehti 3.-13. oktoober. Teine veebiuuring toimus 8.-13. oktoober. Kokku küsitleti 855 Tallinna valimisõiguslikku elanikku, kes kavatsevad minna valima.
Kell 11 kommenteerivad ERR-i portaali erisaates Kantar Emori KOV valimiste küsitlust küsitlust ja valimisprognoosi Aivar Voog ning ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.