Terminali juhatuse liige Alan Vaht ütleb, et kütuseturu analüüsimisel tehakse sageli viga, kui lõpphinda seotakse üksnes toornaftaga. „Toornaftat me kütusepaaki ei tangi. Autosse tangime bensiini ja diislikütust ning just nende maailmaturuhinnad määravad lõppkokkuvõttes kütuse sisseostuhinna,“ märkis ta.
Valmiskütuste maailmaturuhinnad on aga Vahti teatel endiselt märgataval kõrgemal kui enne sõja puhkemist . Kütusemüüja sõnul on bensiini maailmaturuhind 26. veebruari tasemega võrreldes 224 dollarit tonni kohta (22,4 senti liitrist) ning diislikütuse hind 135 dollarit tonni kohta (17,4 senti liitrist) kõrgem.
Kui vahetult enne konflikti algust 26. veebruaril maksis bensiin 95 Eesti tanklate postihinnas 1,599 ja diislikütus 1,549 eurot liiter, siis 26. juuni pärastlõuna seisuga on hinnad tihedama konkurentsiga piirkondades vastavalt 1,659 ja 1,579 eurot. Arvestades maailmaturu hinnatõusu on Eesti tanklahinnad kerkinud kütuseturu eksperdi sõnul vähem, kui valmistoodete ligikaudu 20-sendine hinnatõus lubaks eeldada.
Sõja algusest alates on tanklate postihinnad jäänud valmistoodete maailmaturuhindadest tema arvutuste järgi keskmiselt maha:
-
suurema konkurentsiga piirkondades bensiinil 18,0 s/l ja diislikütusel 15,7 s/l;
-
väiksema konkurentsiga piirkondades bensiinil 5,5 s/l ja diislikütusel 3,7 s/l.
Vahti sõnul hoiab tanklahindu maailmaturu surve tasemest madalamal Eestis juba kümnendat kuud kestav kütusemüüjate hinnasõda. See on viinud jaemüüjate marginaalid tiheda konkurentsiga piirkondades kohati isegi miinusesse, mis tasandatakse kallima postihinnaga piirkondade arvelt.
Samuti püsivad Euroopa peamises transpordisõlmes ehk Amsterdami-Rotterdami-Antwerpeni piirkonnas bensiini- ja diislivarud jätkuvalt madalal tasemel, mis ei luba valmistoodete odavnemist prognoosida, kuigi toornafta hind on kiiresti langenud.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (6)