Kõige levinumad nutikad maksevahendid on endiselt telefoni rahakotirakendused, nagu Apple Pay ja Google Pay, ning nutikellad. Samas kasvab tasapisi huvi ka maksesõrmuste ja -käevõrude vastu.
Tehnoloogia seisukohast ei ole Maaringu sõnul enam suurt vahet, millise esemega on tegemist. Vajaliku maksekiibi saab integreerida väga erinevatesse toodetesse. „Maksekiibi saab paigaldada näiteks kellarihma, pastakasse, prillidesse, riietesse või teistesse igapäevaesemetesse. Oleme Coop Pangas katsetanud ka küünele paigaldatavat maksekleebist, millega sai poes edukalt maksta,“ ütles Maaring.
Nutika maksmise puhul on oluline roll turvalisusel. Nutiseadmega makstes ei edastata kaupmehele kliendi tegelikke kaardiandmeid, vaid kasutatakse unikaalseid maksetokeneid. Lisaks rakenduvad seadme enda turvameetmed, näiteks biomeetriline tuvastus või avamiskood.
Erinevate maksevidinate puhul kehtivad sageli samad viipemakse turvanõuded nagu pangakaardi puhul: teatud arvu tehingute või maksesumma täitumisel tuleb makse kinnitada pangakaardi PIN-koodiga.
„Nutikas maksmine on vähemalt sama turvaline kui füüsilise pangakaardiga maksmine. Lisaks lisandub seadme enda turvakiht ning maksmisel ei avaldu kliendi tegelikud kaardiandmed,“ ütles Maaring.
Kuigi igapäevaste maksete tegemiseks võib rahakoti üha sagedamini koju jätta, soovitab Maaring hoida vähemalt ühte füüsilist pangakaarti siiski varuks. Eriti kasulik võib see olla välismaal reisides, kus võib tekkida vajadus võtta välja sularaha või kasutada makseterminali, mis ei toeta soovitud nutikat makselahendust.
Samuti tasub hoida füüsiline pangakaart käepärast ootamatuteks olukordadeks. Eestis on kriisiõppuste käigus testitud, et kui kauplus on avatud, saab lisaks sularahale maksta ka füüsilise pangakaardiga. Sellisel juhul tuleb kaart sisestada makseterminali ja kinnitada tehing PIN-koodiga.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (12)