USA justiitsministeerium esitas president Donald Trumpi endisele nõunikule John Boltonile süüdistuse salastatud teabe ebaseaduslikus käitlemises. Tegemist on viimase Trumpi tuntud kriitikuga, kelle suhtes algatati kriminaalmenetlus, kirjutab Wall Street Journal.
Prokurörid märkisid kohtudokumentides, et 76-aastane Bolton jagas kahe sugulasega üle 1000 lehekülje “päevikulaadseid” sissekandeid, mis sisaldasid salastatud teavet tema igapäevaste tegevuste kohta julgeolekunõunikuna. Prokuröride sõnul saatis ta sissekanded elektrooniliselt, mõnikord oma isiklikelt AOL-i ja Google’i e-posti kontodelt. Dokumendid ei täpsusta adressaate, kuid asjaoludega kursis olevad isikud ütlesid, et need olid Boltoni naine ja tütar.
Süüdistuse järgi võis salastatud teave lekkida, kui Iraani häkkerid tungisid Boltoni isiklikule e-posti kontole ja pääsesid ligi materjalile, mida ta oli jaganud. Boltoni esindaja teatas föderaalsele juurdlusbüroole (FBI), et 2021. aasta juulis pääsesid häkkerid ligi Boltoni e-postikasutajale, kuid ta ei öelnud, et salastatud teavet oleks konto kaudu jagatud.
Bolton nimetas süüdistusi katseks hirmutada Trumpi kriitikuid. “Ootan põnevusega võitlust, et kaitsta oma seaduslikku tegevust ja paljastada tema võimu kuritarvitamine,” ütles Bolton avalduses.
Marylandi föderaalkohtus esitatud 18-punktine süüdistus on viimane, mis on esitatud Trumpi vastasele. Justiitsministeerium on hiljuti algatanud presidendi nõudmisel kohtuasjad endise FBI direktori James Comey ja New Yorki osariigi demokraadist peaprokuröri Letitia Jamesi vastu. Trumpi survel on prokurörid alustanud uurimisi ka endise CIA direktori John Brennani ja endise FBI direktori Christopher Wray vastu. Trump on lubanud, et sarnaseid juhtumeid tuleb veelgi.
Kolmapäeval Valges Majas toimunud kohtumisel oma kolme õiguskaitseametnikuga osutas Trump teistele inimestele, kellele tuleks tema hinnangul süüdistus esitada. Ta mainis ka endist peaprokurör Jack Smithi, kes on talle endale kahel korral süüdistuse esitanud.
Boltoni juhtumil on keerulisem taust. FBI alustas uurimist juba enne, kui Trump Valgesse Majja naasis. FBI agendid otsisid möödunud aasta augustis läbi Boltoni maja Marylandis ja tema kontori Washingtoni kesklinnas. Kohtudokumentides teatasid FBI agendid, et leidsid salastatud dokumente, sealhulgas mõningaid, mis käsitlesid massihävitusrelvi, USA missiooni ÜRO-s ning USA valitsuse strateegilise kommunikatsiooni dokumente.
Kuigi prokurörid avaldasid muret, et Comey ja Jamesi juhtumid on nõrgad, peavad ametnikud Boltoni juhtumit tugevamaks, ütlesid asjaoludega kursis olevad allikad.
Boltonit süüdistatakse kaheksas punktis riikliku kaitseandmete edastamises ja kümnel korral riikliku kaitseandmete ebaseaduslikus omamises.
“Kõigi ameeriklaste jaoks kehtib üks õigus,” ütles justiitsminister Pam Bondi. “Igaüks, kes kuritarvitab võimupositsiooni ja seab ohtu meie riikliku julgeoleku, vastutab selle eest.”
Boltoni advokaat Abbe Lowell ütles, et süüdistused puudutavad osa Boltoni isiklikest päevikutest, “dokumente, mis ei ole salastatud, jagatud ainult tema lähisugulastega ning mille olemasolust oli FBI teadlik juba 2021. aastal.”
“Nagu paljud teisedki ajaloo jooksul tegutsenud avalikud isikud, pidas Bolton päevikuid – see ei ole kuritegu,” lisas Lowell.
Bolton kirjeldas oma päevikutes teavet, mida ta sai kohtumistel sõjaväeametnike, välisriikide juhtide ja luurekogukonna liikmetega. Osa sellest teabest oli prokuröride sõnul kõrgeima tasemega salastatud.
Prokuröride sõnul lõi Bolton päev enne riiklikuks julgeoleku nõunikuks saamist kahe oma sugulasega vestlusgrupi, öeldes neile, et see on “päeviku jaoks tulevikus!!!”.
2018. aasta juulis saatis ta grupile 24-leheküljelise dokumendi koos teatega: “Mitte millestki ei räägita!!!”, viitavad kohtudokumendid. Ta nimetas sugulasi oma toimetajateks, lubas neile rohkem päevikukirjeid ning arutas, kuidas materjali oma mälestusteraamatus kasutada. Samuti hoidis Bolton prokuröride sõnul ebaseaduslikult oma kodus Marylandis dokumente, kirjutisi ja märkmeid rahvusliku kaitse kohta.
Trumpi esimesel ametiajal kaebas justiitsministeerium Boltoni kohtusse ning alustas kriminaaluurimist, et selgitada, kas ta avaldas oma mälestusteraamatus salastatud teavet. Raamat sisaldas ka kriitilist hinnangut Trumpi presidendiajale.
Hagis seisis, et kuigi valitsuse esialgsel hinnangul ei sisaldanud käsikiri salastatud teavet, otsustasid hiljem teised kõrged ametnikud, et see siiski sisaldas mõningast salastatud teavet. Mõne kuu pärast eskaleeris justiitsministeerium juhtumit ja alustas kriminaaluurimist Boltoni suhtes.
Justiitsministeerium lõpetas uurimise 2021. aastal Bideni administratsiooni ajal, kuid hiljem avati uurimine uuesti, ütlesid asjaoludega kursis olevad allikad.
Oma 18-kuulise ametiaja jooksul nõunikuna tekkisid Boltonil korduvalt Trumpiga konfliktid välispoliitikaga seotud küsimuste üle, lõpuks ta vallandati. Teise Trumpi ametiaja jooksul on ta jätkuvalt avalikult presidenti kritiseerinud.
Trump tühistas oma teise ametiaja esimesel päeval Boltoni julgeolekuloa ning lõpetas tema turvameeskonna töö, kuigi tema ametnikud teatasid, et Bolton on Iraani julgeolekujõudude (IRGC) palgamõrva sihtmärk.
Neljapäeval, kui temalt süüdistuse kohta küsiti, ütles Trump Boltoni kohta: “Ma lihtsalt arvan, et ta on halb inimene.”