Üks tüsedamaid muresid meie mureliku maailma elanike seas on ülekaalulisus. Meil Eestiski on väidetavalt juba pooled inimesed ülekaalus ja viiendik lausa rasvunud.
Suur süü on siin kindlasti tänapäevasel moodsal elulaadil, eelkõige ehk sellel, mida, kui palju ja mis kell inimesed söövad, aga mure teine juur kinnitub kahtlemata ka sellele geenivariantide valikule, mis inimestele kaasa sündima on juhtunud.
Rühm Eesti ja Soome geeniteadlasi on nüüd Eesti Geenivaramu mahukate andmete pealt järele uurinud, milliste geenide millised variandid on Eesti inimeste kehakaalu soovimatule tõusule kaasa aidanud.
Enam kui kahesaja tuhande doonori geeni- ja kaaluandmeid kõrvutades leidsid teadlased üles 214 genoomipiirkonda, mis on kehakaaluga seotud. Üheksa neist piirkonnist olid seejuures veel kogu maailmaski seni tuvastamata.
Ajakirjas Nature Communications avaldatud uuringu juhtivautor, Tartu Ülikooli funktsionaalse genoomika teadur Erik Abner tutvustab järgnevalt üht neist Eesti üheksast, geenivarianti, mis tundub mõjutavat söögiisu ja täiskõhutunnet.
Mu lemmiknäide on üks geen, mille toimel aju toodab hormoone. Neid toodetakse tavaliselt pärast seda, kui me oleme hästi palju söönud. Kui keha saab rasvarikast või kalorirohket toitu, siis aju tekitab täiskõhutunde signaali.
Tuleb välja, et teatud inimestel, ligikaudu ühel protsendil eestlastest on geenivariant, mis takistab selle geeni toimimist. Kuna see geen ei toimi normaalselt, ei saa nende aju seda hormooni ja neil ei teki süües täiskõhutunnet.
Sellest tuleb ka mõju tervisele. Näeme, et nendel inimestel on kõrgem kehakaal, tõenäoliselt selle pärast, et nad söövad rohkem.
Huvitav on see, et paljud uuringus leitud genoomipiirkonnad ei mõjuta mitte otseselt ainevahetust, vaid pigem hoopis närvisüsteemi tööd. Tuleb välja, et ka meie tundeelul ja käitumisel on kehakaalu kujunemisel tähtis osa, mille täitmist omakorda mõjutavad geenid.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.