Kuigi valdades ja linnades otsustatakse suuresti haridus- ja kommunaalküsimuste üle, soovitan kandidaatidelt nõuda ka kultuuri ja uurida kandidaatidelt, mida kavatsetakse teha, et kodukoha kultuurielu oleks särav ja ligitõmbav ka kaugelt vaadates, kirjutab Urmo Saareoja.
1866. aasta 1. oktoobril jõustus Baltimaade vallaseadus, mis vabastas vallaorganid mõisa kontrolli alt pannes aluse Eesti- ja Liivimaa kubermangus valdade tekkele ning seeläbi Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemi algusele.
Iseseisvad omavalitsused ühes talurahva haridusvõimaluste olulise paranemisega tõid endaga kaasa Eesti ühiskonna kiire arengu, kusjuures on viidatud, et mitmed eesti rahvusliku liikumise tegelased ning kultuuriloo kujundajad töötasid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul vallakirjutajana või tema abina.
Igati loogiliselt jõuti nendes vaimu vabastanud oludes seltside loomiseni, mis pakkusid eestlastele kooskäimise võimalust koondades mitmekülgsete huvidega ärksamaid inimesi. Sealt edasi ei olnud enam kaugel tugevate liidrite esilekerkimine ning mõtted omariiklusest, mis 1918. aastal reaalsuseks sai.
Kuigi kohalike omavalitsuste arengulugu Eestis on tihedalt seotud ärkamisaja ja eestlusega, kuid vaevalt kuigi paljud meist sellele kohalike valimiste lähenedes mõtlevad. Ennekõike oodatakse ikka päris praktiliste teemadega tegelemist, kodukoha asjade korras hoidmist. Suuresti võib selle taandada kõigile valdadele ja linnadele, olgu tegu Tallinna linna või Võru vallaga. Sealjuures tuleb mõistagi arvestada poliitilise kordajaga suurtes omavalitsustes ning iga piirkonna eripärade, eeliste ja probleemidega.
“Kahjuks oleme pidanud viimastel nädalatel taas nentima, et riikliku rahastuse prioriteetide hulka kultuur ei kuulu.”
Inimesed vajavad emotsioone, mida pakub neile kultuur. Kahjuks oleme pidanud viimastel nädalatel taas nentima, et riikliku rahastuse prioriteetide hulka kultuur ei kuulu, vaid selle perspektiividest plaanitakse jälle finantse vähemaks lihvida. Hoiatusena peab märkima, et nii võib juhtuda ka kohalikul tasandil, kus kultuur jääb tagaplaanile kui midagi, millega tegeletakse siis, kui selleks aega jääb.
Küsimus ei ole ju ainult selles, kas kultuurimaja katus on vahetatud ning maja piisavalt soe, et näiteringi proovis saaks jope ära võtta. Sellele lisandub suur pilt, millisena kohalik võim, omavalitsuse juhtkond mõtestab kultuuri ja meelelahutust. Kas seda nähakse kui pelgalt väikese huvigrupi vaba aja veetmist, mis tuleb kuidagi tagada, või nähakse seda kui suurt potentsiaali, mis võib omavalitsuses veel palju muud head kaasa tuua.
Mitmetel paikadel Eestis on oma tunnussündmused, mida planeeritakse aastaid ette ning mis on juba ammu ületanud kohaliku mõõtme ning saanud üle-eestilisteks (mõnikord piiregi ületavaks) rahvaüritusteks. Nii näiteks pika ajalooga Türi lillelaat või Pärnu Hansapäevad, muusikaüritustest näiteks Saaremaa ooperipäevad või Viljandi pärimusmuusikafestival ehk Viljandi folk. Esiletõstmist väärivad ka Rally Estonia, Augustibluus, Arvamusfestival ja veel mõned teised sündmused, mis toovad elu ja elevust eri paigusse üle Eesti.
Sellistel üritustel (loe: traditsioonidel) on oma kindel sihtgrupp, need loovad piirkonnale oluliselt lisandväärtust ning ettevõtlikumad kohalikud on osanud oma tegemisi sellega vastavusse viia. Ööbimiskohad, kodukohvikud, käsitöökojad ja muud mikroettevõtted saavad tihti innustust just sündmustest, mis tekitavad hooajalise nõudluse ja on seeläbi stardipakuks. Rääkimata esinemisvõimalusest, mida sellised üritused pakuvad isetegevuslastele.
Möödunud suvehooaeg oli Tallinna Lauluväljaku jaoks rekordiline, mil võõrustasime lisaks XXVIII laulupeole ka rahvusvahelisi spordisündmusi ning maailmakuulsaid artiste. Suurkontserdid meelitasid Eestisse kümneid tuhandeid muusikaturiste, kes andsid oma positiivse panuse pealinna majutus- ja söögikohtade suvisesse hooaega.
Kokku külastas hooaja jooksul lauluväljakut ligi 200 000 välisturisti. Teadaoleva tagasiside põhjal oli nende hulgas omajagu ka neid, kes leidsid aega ka Eestimaa avastamiseks Tallinnast väljaspool. Mida suurem on ürituse mastaap, seda suurem ka potentsiaalne kasutegur kaugemale ning tulu ja energia meie majandusele kui ka ettevõtetele.
Nii tasub kohalikul omavalitsusel oma tegevusi planeerides mõelda sellele, kuidas luua võimalikult head tingimused kultuuriks ja meelelahutuseks. Sellesse valdkonda õigesti planeeritud ressurss võib kaasa tuua palju lisandväärtust, kuid mis kõige tähtsam, see aitab inimestel elu värve paremini märgata. Ja ega pole kadunud ka seos kultuuri ning omariikluse vahel.
Soovitan kõigil kindlasti valima minna ning kel veel lemmikkandidaati pole, eelistada seda, kes näeb kultuuris ja meelelahutuses mitte pelgalt kulu, vaid potentsiaali.