FOTOD | „Tartlased on vanglasobingu vastu.“ Emajõe kaldal koguneti Rootsi vanglaleppe vastu meelt avaldama

Kuigi vanglarendi leping on nüüdseks heaks kiidetud riigikogus ning välja kuulutatud presidendi poolt, ei ole kõik tartlased sellega nõus. Tänase meeleavalduse korraldajad märkisid, et ürituse fookuses on järgmised küsimused: mis on kaalukausil – kas kinnisvara või turvalisus? Raha või väärikus?

„Probleemi tuuma on kriminoloog Jüri Saar täpselt sõnastunud: vanglarent ei ole kasutult seisva kinnisvara kasutamise küsimus, vaid võib tuua Eestisse uusi probleeme ja meile seni tundmatu kriminaalse subkultuuri,“ sõnasid korraldajad meeleavalduse eel. „Raha, mida Eesti võiks sellise tegevusega teenida, on väga väike võrreldes tekkiva probleemide puntraga, millega Eesti ja eriti Tartu inimestel tuleb edaspidi silmitsi seista.“

Meeleavaldust viis läbi Gaute Kivistik, kes vestles laval Eerik Kergandbergi, Merca Jäägeri, Heljo Pikhofi, Anneli Oti, Sandra Lauri, Merike Lumi ja Marju Undiga.

Riigikogu kiitis 10. juunil heaks Eesti ja Rootsi vahelise vanglarendilepingu, mille alusel tuuakse Tartu vanglasse kuni 600 Rootsi kinnipeetavat. President Alar Karis kuulutas seaduse välja 25. juunil.

Esimesed paarkümmend Rootsi kinnipeetavat peaksid Tartu vanglasse jõudma augustis. Aasta lõpuks võib neid olla kuni 200 ning järgmise aasta jooksul peaks arv järk-järgult kasvama kuni lepingus kokku lepitud 600ni.

Rootsi vangid tuuakse Eestisse lennukiga ning viiakse saabumisel relvastatud saateüksuse abil otse Tartu vanglasse. Ükski kinnipeetav ei vabane Eestisse, vaid saadetakse hiljemalt enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (25)