Kavas seatakse sihid 2050. aastani ning see sisaldab kaitstavate maismaa- ja mereelupaikade taastamist, jõgede loodusliku sidususe parandamist, tolmeldajate populatsioonide suurendamist ning elurikkuse suurendamist linnades, põllumajandus- ja metsaökosüsteemides.
LTKs laiendatakse traditsioonilise looduskaitse mõistet, sest selle meetmeid rakendatakse ka väljaspool klassikalisi kaitsealasid. Üldisem siht näeb ette taastada 2050. aastaks 90% kahjustatud elupaikadest võrreldes 2025. aastaga.
Lubadused ei kõla usutavalt
Kui info LTK koostamise plaanidest hakkas avalikkusse imbuma, tõttasid ametnikud kinnitama, et taastamismeetmeid rakendatakse eelistatult riigimaal. Eramaal tehakse seda aga üksnes kokkuleppel maaomanikuga ja vabatahtlikkuse alusel.
„LTK puudutab sisuliselt kõiki maaomanikke, sest näiteks metsaökosüsteemide taastamise eesmärgid käivad kogu Eesti metsamaa kohta.“
Arpo Kullerkupp
„Kava kaudu ei looda eramaaomanikele varjatud ega kaudseid kohustusi. Kui riik soovib, et eramaaomanik panustaks looduse seisundi parandamisse, tuleb seda teha toetuste, lepingute, nõustamise ja motiveerimise kaudu,“ kinnitas meedia vahendusel kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming. „Häid elurikkuse tulemusi saavutavaid maaomanikke tuleb tunnustada ja toetada, mitte karistada. Metsanduses tähendab see eelkõige praktilisi lahendusi, mis võimaldavad majandamist ja elurikkust paremini ühildada.“
Eesti erametsaliit ja ka põllumeeste ühendused suhtuvad aga nendesse lubadustesse skeptiliselt. Neist paljudele tuletab praegune olukord meelde kunagist Natura 2000 alade loomist, kui samuti lubati, et mingeid erilisi majanduspiiranguid nendel aladel ei kehtestata. Nüüdseks on juba mõnda aega metsaraie Natura aladel peatatud, juba välja antud metsateatised tühistati ja uusi enam ei anta. Ametlikult öeldakse küll, et see on ajutine kuni uue seaduse kinnitamiseni. Ent kuluaarides on kuulda, et piirangud jäävad Natura aladel kehtima ka siis, kui metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatused suudetakse kunagi vastu võtta.
Piiranguid ja kitsendusi eramaa vabale kasutamisele on lisandunud teisigi, kompensatsioonimeetmed on aga omanike silmis kasinad.
Mida tasub taastada?
Erametsaliidu juhatuse nõunik Arpo Kullerkupp ütleb, et ametkond pisendab LTK olulisust ja mõju, sest konkreetselt sõnastatud tasemed ja eesmärgid ei ole mitte soovituslikud, vaid kohustuslikud. Seega kui kavasse midagi lisatakse, tuleb seda ka täita.
Liikmesriikidele on jäetud üsna suur vabadus eesmärkide saavutamise asjus, kuid Euroopa Komisjonil (EK) on õigus metoodikat muuta, sh õigus nõuda kava ümbertegemist. „See teeb murelikuks, sest Euroopa Komisjonist võib alati tulla mingeid üllatusi – uusi nõudeid ja juhendeid,“ sõnab Kullerkupp. „Teiseks tekitab küsimusi asjaajamise protsess. Kui määrus võeti vastu 2024. aastal, siis Eestis hakati LTKga tegelema 2025. aasta kevade lõpu poole, esimene huvigruppide infokoosolek toimus mullu novembris. Maaomanikud kaasati aruteludesse alles tänavu aasta alguses, kui me ise hakkasime asja vastu huvi tundma. Kuigi kasvõi metsaökosüsteemide taastamise eesmärgid käivad kogu Eesti metsamaa kohta ja kahjuks näitab ajalugu, et kaotajaks jäävad tavaliselt eramaaomanikud.“
Näiteks lamapuidu või püsti seisvate surnud puude koguse sihtarvud arvestatakse kogu Eesti metsa kohta jm. Kuidas nende sihtarvude poole püüdlemine võib hakata mõjutama kogu Eesti metsamajandust, on praegu võimatu ennustada. Kullerkupu hinnangul oleneb kõik sellest, millise LTK Eesti ise endale kokku kirjutab, millised eesmärgid seab ja millised teed nende täitmiseks valib. LTK raames võivad taas pinnale ujuda ka lubadused, mille Eesti kunagi ELiga liitudes andis, kuid mille täitmiseni on veel pikk tee minna.
Toona lubas Eesti, et me hoiame ja kaitseme poollooduslikke kooslusi, teadmata täpselt, kui palju meil neid on. 2020. aasta seisuga oli neid teada umbes 132 000 hektarit, neist taastatud ja hoolduses või kasutuses on alla kolmandiku. Paljud maaomanikud vaatavad juba niigi sellisele n-ö vägisi taastamisele viltu, sest kõike seda tehakse ju maksumaksja rahaga. See, mis toimis sada aastat tagasi loomulikul teel, tänapäeval enam niimoodi ei toimi.
Kiirustamine maksab kätte
Veel teeb erametsaomanikke murelikuks see, et eksperdirühmad, kelle ülesanne on täita LTK sisuga, on tugevalt kaldu rohelise mõtteviisi ja keskkonnakaitse poole, metsamajanduse esindajaid neisse kaasatud pole. Kevadel otsustati LTK juhtkomisjoni nõudmisel lisaks kokku kutsuda praktikute töörühmad, kes peaksid välja pakutud meetmete rakendatavust hindama.
90%
2025. aastal fikseeritud kahjustatud elupaikadest tuleb LTK raames taastada aastaks 2050.
Lisaks näeb LTK koostamise ajakava juba algusest peale ette väga rutakat tegutsemist: lähema veerandsaja aasta tegevusi kehtestav kava peab valmima aasta-pooleteisega. „Jutt sinna juurde, et maaomaniku jaoks midagi ei muutu, ei kõla usutavalt,“ nendib Kullerkupp. „Lisaks ei ole sellel kaval ka rahastust. Aga ressursse selle elluviimine ju vajab, eriti kui maaomanikele lubatakse stiimuleid ja motivatsioonipakette. Näiteks põllumajanduses on selleks ÜPP rahastus jm, aga LTK-l eraldiseisvat eelarvet ei ole. Järelikult tuleb raha võtta millegi muu arvelt, keegi saab vähem ja see tekitab erimeelsusi. Kõike ei saa teha missioonitundest.“ Kullerkupp toob näiteks Rootsi, kus on hinnatud, et nende looduse taastamise kava rakendamise maksumus aastani 2032 on ligi 1,9 miljardit eurot.
Viimastel aastatel on tema sõnul maaomanikes süvenenud ka hirm, et kui teha oma maal midagi looduskaitse mõttes hästi, luua uusi elupaiku ja suurendada liigirikkust, tuleb ühel hetkel riik ja paneb su varale käpa peale. Ehk siis loob kaitseala koos selle juurde käivate majanduspiirangutega.
Kokkuvõtvalt ei usu metsaomanikud senisele kogemusele tuginedes ametkondade väljakäidud lubadusi. Pigem arvatakse, et praegu küsitakse küll kaasamise nime all nende sisendit, aga see on vaid silmakirjaks ning lõpuks kirjutatakse LTKsse ikka see, mida ametnikud otsustavad. Ainus erametsaomanikele aktsepteeritav vorm LTK täitmiseks oleks riigi ja maaomaniku vahel sõlmitav vabatahtlikkusel põhinev kokkulepe, mitte mingi pealesurutud tegevus.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri Loe kommentaare (9)