Helsingin Sanomate ja Eesti Delfi koostöös avalikustatud teave on esimene fototõend Venemaa tsiviillaeva relvastamisest Euroopa vetes, mis on tekitanud laialdast muret ja spekulatsioone Kremli kavatsuste üle, vahendab Yle.fi.

«Piltidel on selgelt näha FSRU Marshal Vasilevsky-nimelist ujuvat LNG-terminali, mis transpordib veeldatud maagaasi Kaliningradi,» kinnitasid ajalehed, viidates Eesti piirivalve fotodele.

Heidutus või kaitse Ukraina rünnakute eest?

Asjatundjate hinnangul on relvastuse eesmärk mitmetahuline. Ühelt poolt nähakse seda heidutusena lääneriikide suunas. Raskekuulipilduja olemasolu muudab oluliselt riskianalüüsi stsenaariumide puhul, mis võiksid hõlmata laeva pardale minekut või selle kinnipidamist. See samm on osa laiemast Venemaa strateegiast suurendada oma sõjalist kohalolekut ja hübriidohtusid Läänemerel, kasutades selleks ka oma niinimetatud «varilaevastikku».

Teisalt spekuleeritakse, et laev on relvastatud kaitseks võimalike Ukraina rünnakute eest. Kuigi Läänemeri on Ukraina konfliktipiirkonnast kaugel, on Kiiev näidanud üles võimekust rünnata Venemaa strateegilisi sihtmärke ka sadade kilomeetrite kaugusel.

Ujuvterminal FSRU Marshal Vasilevsky, mille komandosillale on paigaldatud relvasüsteem.Ujuvterminal FSRU Marshal Vasilevsky, mille komandosillale on paigaldatud relvasüsteem. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Laev nimega marssal

FSRU (Floating Storage and Regasification Unit) Marshal Vasilevsky on spetsiaalne laev, mis suudab nii transportida kui ka taasgaasistada veeldatud maagaasi. See on oluline osa Kaliningradi oblasti energiajulgeoleku tagamisel, pakkudes alternatiivset tarnekanalit gaasitorudele. Laev on ehitatud 2018. aastal ja on võimeline iseseisvalt liikuma kuni 0,8 meetri paksuses jääs.

Nime on laev saanud Nõukogude Liidu marssali Aleksandr Vasilevski järgi, kes oli Teise maailmasõja ajal Nõukogude armee kindralstaabi ülem ja hilisem kaitseminister.

Pingeline olukord Läänemerel

Juhtum Marshal Vasilevskyga lisab pingeid juba niigi keerulises julgeolekuolukorras Läänemerel. Pärast Soome ja Rootsi liitumist NATOga on Läänemerest saanud sisuliselt alliansi sisemeri, kuid Venemaa jätkab oma kohaloleku demonstreerimist ja provokatsioonide korraldamist.

Eesti mereväe ülema, kommodoor Ivo Värki sõnul on Venemaa sõjaline kohalolek Soome lahes muutunud palju ilmsemaks ning see on sundinud Eestit olema ettevaatlikum Venemaa laevade peatamisel, kartes sõjalise eskalatsiooni ohtu.

Tsiviillaeva relvastamine on häiriv areng, mis hägustab piire rahuaegse meresõidu ja sõjalise tegevuse vahel ning nõuab Läänemere-äärsetelt riikidelt ja NATO-lt suuremat valvsust.