Komisjonis kommenteeris teemat riigikogu liikmetele lisaks õiguskantslerile ka tema büroo nõunik Odyn Vosman. Madise selgitas, et prokuratuur ei esita taotlust saadikupuutumatuse kaotamiseks juhul, kui on suur tõenäosus, et õiguskantsler selle prokuratuurile tagasi saadab, vahendas ERR.
Kui aga prokuratuur peaks arvestama, et õiguskantsler saaks hinnata tõendite kogumisel tehtud ilmseid vigu, menetluse ajastust ning võimalikku poliitilist mõjutatust või kuriteokooseisu puudumist, siis nad vastavaid taotlusi ei esitaks. Kuna õiguskantsler ei saa valitseva raamistiku põhjal hinnata tõendeid, siis ei saa ka hinnata nende kogumise korda ega lubatavust.
Praegu seisneb Vosmani sõnul probleem õiguskantsleri seaduses, kus taotluse saab tagastada vaid juhul, kui avaldus on «ilmselgelt alusetu». See tähendab, et asjas ei tohi vaidlusruumi olla ning sellises olukorras ei hakkaks prokuratuur süüdistust üldse esitama.
Praegu loeb õiguskantsler menetluse toimikut ja näeb seal tõendeid, kuid ei tohi hinnata, kas need tõendid on kogutud seaduslikult.
Komisjoni esimees Ando Kiviberg (Eesti 200) rääkis pärast arutelu ERR-ile, et komisjon näeb vajadust muuta õiguskantsleri rolli: «Õiguskantslerit kuulates saime kinnitust, et õiguskantsleril võiks volitusi olla märksa rohkem prokuratuuri materjalide hindamisel ja ettepaneku esitamisel riigikogule saadiku puutumatuse üle otsustamise juures.»