Äripäeva info kohaselt oli peamine probleem selles, et inspektsiooni hinnangul polnud Kriptomati nõukogu liikmed nö fit and proper ehk sobivalt plekitu renomeega, et oma ametit pidada.
Nõukogu esimees oli septembrist detsembrini Ermo Eero (enne seda lühikest aega lihtliige). Lihtliikmed olid augustist aprilli lõpuni Erki Koldits ja Viljar Kähari. Veebruarist aprilli lõpuni oli ametis ka Ian Kalda.
Davidovići sõnul uuris inspektsioon nii juhtkonda kui nõukogu liikmeid ning probleem tekkis just viimastega. „Osad olid juba septembrist seal, aga siis nad järsku ei meeldinud FIle. See tähendas, et pidime otsima uusi inimesi,“ rääkis ta.
Isenesest poleks see Davidovići sõnul Kriptomatile probleem olnud, kuna firma nautis Eestis head reputatsiooni ja järjekord oli nö ukse taga. Firmal polnud aga kindlust, et ka järgmised kandidaadid FI sõelast läbi saaks.
Pikk ja veniv protsess
Loa taotlemise protsessis nägi Davidović ka üldisemaid probleeme. „Probleem pole mingis spetsiifilises asjas, vaid kogu protseduuris. Alustasime 2018. aastal, see arenes eksperimendist tõelise ärini. Võtsime osa startup-ökosüsteemist. Mul on Tallinnas korter, elamisluba – sellest sai mu teine kodu. Eesti on ka väga sarnane mu koduriigile Sloveeniale – veider keel, mida keegi ei räägi,“ muheles ta.
Litsentsi taotlemisega tegeleti tema sõnul kokku kolm aastat. Kuklas kummitas aga teadmine, et karmiks tähtajaks on 30. juuni, kus loa puudumisel tuleb äri lihtsalt kinni panna.
„Ettevõtjana üritad plaane teha. Viimase pooleteise aasta jooksul oli väga raske planeerida, sest ei teadnud, millal saame esitada oma avalduse, millal uue regulaatoriga rääkida ning millal protsess läbi saab. Esitasime septembris avalduse ja lootsime, et saame aasta alguses litsentsi kätte. Aga FIs vahetus ka juhtkond.“
Alguses pommitati Kriptomati tema sõnul saja erineva küsimusega. Ajapikku jäi neid järjest vähemaks, kuni lõpuks teatati, et otsus võiks tulla maikuu alguses. See oli Davidovići sõnul juba kriitiline tähtaeg, sest sadade tuhandete klientide offboardimine negatiivse otsuse korral võtab omakorda aega mitu kuud.
Davidovići meelest polevat ühe krüptofirma nõukogu koosseis üldse väga tähtis küsimus. Eesti on tema info kohaselt ka ainuke riik, mis säärastel ettevõtmistel Euroopas nõukogu nõuab. Nüüd firmal seda ka enam pole, kuna vajadus kadus. „Ütlesime tüüpidele aitäh ja panime selle kinni,“ nentis ta.
Vastuolu riigi turundussõnumite ja reaalsuse vahel
Davidovići sõnul on püsivaks probleemiks olnud vastuolu, kus ühelt poolt e-residentsuse tiim ja Startup Estonia püüavad talente ja kapitali riiki tõmmata (e-residentsust nimetab ta heaks koostööpartneriks), kuid teisalt pole e-residentidel praktiliselt võimalik pangakontot avada. Samas tõdes ta, et suur hulk krüptofirmasid ei tulnudki Eestisse heade kavatsustega.
„Sellest on ka Eesti meedia palju kirjutanud. Aga ma ei usu, et praegustest krüptofirmadest Eestis keegi ellu jääb ja litsentsi saab. Kahju, et Eesti ei saa olla osa innovatsioonist,“ nentis Davidović. Kahetsusväärse näitena tõi ta välja DigiPRO veergudel palju kajastatud Change’i, mis oma litsentsi lõpuks Hollandist leidis. „Sellest on kahju,“ märkis Davidović.
Peale Lightyeari ja Wallesteri pole Eestis tema sõnul peaaegu ühtegi säärast firmat, mis oleks tõesti edukaks saanud. „Midagi peab muutuma,“ oli Davidović kindel.
Kas Kriptomatil ei tekkinud kordagi mõtet FI vastu kohtusse pöörduda? „Paljud soovitasid seda, aga üldiselt üritan elus positiivsetele asjadele keskenduda. See poleks kellelegi positiivne olnud,“ sõnas ta.
Endiselt Eesti sõber
Äriregistrist on näha, et nii tema kui teine kaasasutaja Srđan Mahmutović on samasse Lasnamäe korterisse asutanud uued ärikehad – vastavalt Splendida OÜ ja Spawned OÜ. Esimene neist tegeleb ärinõustamisega, teine infotehnoloogiaga. Kas plaan on siis endiselt Eestisse tegutsema jääda?
„Lühike vastus – jah. Praegu kirjutan magistritööd Eesti ja Sloveenia iduökosüsteemide erinevustest ja kiidan seal Eestit. Ma olen ikka suur Eesti fänn ja kavatsen siin ettevõtlusega tegeleda, aga plaanin vältida reguleeritud valdkondi. Kui oled ehitaja ja tahad ehitada, siis on pidevalt mingid regulatsioonid, mis sind tagasi tõmbavad,“ tõdes Davidović.
Internetiavarustest leiab palju vihaseid Kriptomati kliente, keda pahandab hiljuti kehtestatud nö inaktiivsustasu – sama liigutuse tegi teadupärast ka Change. Davidovići sõnul oli see vajalik, et kontodega nö puhas vuuk teha.
„Muidugi nad on pahased, ma oleks ka pahane. Aga see tingimus on neile, kes pole aasta jooksul kontot kordagi kasutanud. On tuhandeid kontosid, kus on arvel alla ühe euro. aga me ei saaks neid muidu kinni panna,“ rääkis ta. Kokku oli intervjuu tegemise hetkeks tema sõnul juba 400 000 kliendikontot suletud.
„Osad olid inaktiivsed, osad sellised, kus kasutaja identiteet oli kinnitamata. Teised olid kauplemise lõpetanud, siis need, kellel dokumendid aegunud,“ loetles ta.
Kui kaua äri kinnipanek ja kõigi klientidega lõpparve tegemine aega võtab, ei oska Davidović isegi täpselt ennustada. Näiteks Soome krüptofirmal Localbitcoins olevat see juba viis aastat veninud protsess. Esialgu on tähtajaks seatud 2028. aasta. „Me pole seda kunagi varem teinud, nii et alles õpime,“ tõdes ta.
Eestis oli Kriptomatil peamiselt palgal compliance-tiim, finantsidega tegelejad ja juristid. Suuresti distantstööl opereerinud firmas oli töötajaid ka Sloveenias, Prantsusmaal, Hispaanias ja mujal Euroopas.„Parimatel aegadel oli meid kokku 120 inimest, aga pidime ka koondama, sest turg sundis meid selleks,“ nentis ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada