1985. aastal treeneritööd alustanud, vahepeal pausi võtnud ja seejärel hiljuti põllule naasnud Aivar Tiidus on pahane EOK kutsesüsteemi peale, mis ei luba teenekale noortetreenerile omistada viiendat taset enne 2028. aastat.
Tõrva jalgpalliklubis töötav 62-aastane Tiidus, kes on teiste seas jalgpalluriks voolinud Andres Operi, Joel Lindpere, Tarmo Kingi, Kert Haavistu, Ingemar Teeveri ja Ats Purje, paiskas möödunud nädalal Facebooki postituse, kus ta kirjeldas, kuidas ta on viimase 20 kuu jooksul läbinud erinevaid koolitusi kogumahus 312 tundi, et jalgpalli juurde naastes oleksid ta teadmised ajakohased.
Pärast UEFA B kursuse läbimist taotles ta Eesti Olümpiakomitee (EOK) väljastatavat viienda taseme treenerikutset EKR 5 — kutsenimetuseks treener.
Varem EKR 4 — kutsenimetuseks nooremtreener — kutset omanud Tiidusele väljastati tema suureks pahameeleks esialgu aga EKR 3 — kutsenimetuseks abitreener. Lisaks mainiti, et neljandat taset võib ta taotleda 2026. aastal ja viiendat taset kaks aastat hiljem ehk 2028. aastal.
Lõpuks ennistati Tiidusele siiski neljanda taseme kutsetunnistus, mis oli tal varem kaheksa aastat (2006-2010 ja 2012-2016) olnud. “Jalgpalliliit algatas arutelu EOK kutsekomisjoniga ning tegime ettepaneku, et kuna Tiidusel on varasemalt treenerina tegutsedes EKR 4 tase olnud, siis ennistataks Tiidusele tema endine treeneri tase. Seda ka tehti,” selgitas Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär ja EJL-i kutsekomisjoni kuuluv Anne Rei Soccernet.ee-le.
Kord näeb ette, et kutsetasemetest ei saa ega tohi üle hüpata. “EKR 3 kuni EKR 7 taseme kehtivus on neli aastat. Selle püsimiseks tuleb treeneril end järjepidevalt täiendada. Kui neli aastat saab mööda, aga uut kutsetunnistust ei taotleta, kaotab tase kehtivuse,” kirjeldas Rei, miks pidi Tiidus justkui nullist alustama.
Ta lisas: “Kutseandmise kord näeb ette, et EKR 5 kutse taotlemiseks peab treener olema töötanud EKR 3 ja EKR 4 tasemel kokku katkematult kolm aastat. EKR 5 kutsetaseme kiirendatud taotlemine on võimalik erialase kõrghariduse olemasolul. Lõpliku otsuse treeneri kutsetaseme väljastamiseks teeb ikkagi EOK kutsekomisjon.”
EOK treenerite kutsekomisjoni esimees Kristjan Port andis mõista, et Tiidusele ei ole võimalik erandit teha, sest muidu tuleks seda teha kõikidele.
“Treenerikutse andjal on kohustus kaitsta süsteemi terviklikkust, avalikku heaolu ning kollegiaalset õiglust nende ees, kes on läbinud kõik tasemete nõuded. Kümneaastase pausiga kaasneb enamikes ametites reaalne oskuste lahtumine ja mahajäämus valdkonna arengutest. Kvalifikatsiooni tasemel töötamise aeg tagab pädevuse ajakohastamise, seetõttu ei piisa ainult ajaloolisest kogemusest.
Erandite pretsedent ilma selge ja võrdset kohtlemist arvestava argumentatsioonita kahjustab süsteemi usutavust, sealhulgas rahalise toe andja jaoks. Treeneri kvalifikatsiooni mõõdikud peavad olema kontrollitavad ning järjepidevad. Isiklikud selgitused, olgu need kui tahes veenvad, ei täida neid nõudeid. See tähendab, et kui nõuetele vastavuse otsused paistavad läbiräägitavad, väheneb süsteemi usaldatavus kõikidele kaasatud osapooltele.
Kahtluse all ei ole varasem kõrgem kvalifikatsioon. Uuesti alustamine madalamalt tasemelt võttis seda arvesse. Nelja-aastane nõue on kehtestatud pädevuse tagamiseks. Me tunnustame kandidaadi kogemust. Kuid sealhulgas tema õiglaseks kohtlemiseks ning avalike huvide kaitsmiseks rakendame kõigile samu kontrollitavaid nõudeid. Teistsuguse otsuse kaalumise eelduseks on põhjalik argumentatsioon ja EJL-poolne toetus,” sõnas Port.
EKR-i ja EJL-i koolituste seosest
Eesti Kutsekvalifikatsiooniraamistik koosneb kuuest tasemest, mis algab kolmest ning lõppeb kaheksaga. EJL-i poolt korraldavate treenerikoolituste läbimise järel on jalgpallitreeneritel võimalik saada ka vastav EKR tase. Eestis on 22. septembri seisuga 4232 treenerikutsega inimest, neist 568 tegutsevad jalgpallitreenerina — kolmanda tasemega 113, neljanda tasemega 66, viienda tasemega 269, kuuenda tasemega 93, seitsmenda tasemega 27. Kaheksanda tasemega vutitreenereid pole.
Eesti Kutsekvalifikatsiooniraamistik:
- Abitreener (kutsetase 3, EJL D koolituse läbinule) — täidab tööülesandeid ühetaolistes olukordades ning võib vajada juhendamist.
- Nooremtreener (kutsetase 4, UEFA C koolituse läbinule) — täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ning töötab enamasti iseseisvalt.
- Treener (kutsetase 5, UEFA B koolituse läbinule) — täidab tööülesandeid erisugustes olukordades ja kõrgendatud saavutusnõuete nimel elukvaliteedi tõstmise eesmärgil või sportliku konkurentsi tingimustes.
- Vanemtreener (kutsetase 6, UEFA A koolituse läbinule) — täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes olukordades ja sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes.
- Meistertreener (kutsetase 7, UEFA Pro koolituse läbinule) — täidab teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist, edasiarendamist ja õpetamist eeldavaid tööülesandeid ettearvamatutes ning uuenduslikku käsitlust nõudvates olukordades ja kõrgetasemelise sportliku konkurentsi või tervise erinõuete tingimustes.
- Eliittreener (kutsetase 8, UEFA Pro koolituse läbinule) — täidab valitud erialal eriti arenenud ja spetsialiseeritud oskusi ning tehnikaid eeldavaid tööülesandeid, kasutades tulemuslikult kõige edumeelsemaid ja piirialadel olevaid teadmisi kõikides liikumisharrastuse ning spordi valdkondades ja tasemetel.
Olgu siinkohal ka täpsustatud, et alates EKR 5 tasemest kaasneb treeneri tööjõukulude toetus. Sport.ee kirjutab, et 2025. aastaks on arvestanud ühe täiskoormusega töötava treeneri (24 akadeemilist tundi nädalas) tööjõukuluks ühes kuus 1873,20 eurot ja sellest tulenevaks bruto kuutasuks 1400 eurot. Tööjõukuludest on täiskoormusega treeneri puhul ühes kuus riigipoolne toetus kuus 870,00 eurot (46,44 %) ja tööandjapoolne omarahastus 1003,20 eurot (53,56 %).
Hiljuti kuulutas kultuuriministeerium, et 2026. aastal suureneb treenerite tööjõukulu riiklik palgafond ühe miljoni euro võrra ehk 12,76 miljoni euroni, mis tõstab treenerite miinimumpalga 1400 eurolt 1520 euroni.