„Muudatuste eesmärk on tagada, et lepingust taganemine oleks sama lihtne kui selle sõlmimine,“ ütleb Keba. Tema sõnul puudutab muudatus kogu veebikaubandust, mitte üksnes finantsteenuseid.
Veebipoed peavad looma nähtava taganemisnupu
Kõige olulisem muudatus puudutab veebipoe kasutajaliidest. Alates 1. septembrist peavad veebikauplejad tagama oma veebilehel või mobiilirakenduses selgelt nähtava ja kergesti leitava taganemisfunktsiooni.
„Veebipoodidel tuleb luua veebilehele ja rakendusse taganemisnupp või muu sarnane lahendus, mis võimaldab tarbijal esitada kauglepingust taganemise avalduse sama lihtsalt kui seda lepingut sõlmida. Samuti tuleb tagada, et tarbija saab taganemise kohta viivitamata kinnituse,“ selgitab Keba.
See tähendab, et seniste lahenduste nagu e-kirja saatmise või PDF-vormi täitmise kõrvale peab lisanduma lihtsalt leitav ja pidevalt toimiv internetipõhine taganemisfunktsioon. Samas rõhutab Keba, et taganemisõiguse põhimõtted ise ei muutu.
Seadus sätestab ka taganemisnupu nõuded
Uus regulatsioon näeb ette, et taganemisnupp või muu samaväärne funktsioon peab olema veebilehel selgelt esile toodud ning tähistatud sõnadega „Taganen lepingust“ või muu ühemõttelise ja hästi loetava tekstiga.
Seejuures võib vastav link suunata tarbija veebikeskkonnas taganemisavaldust täitma. Seadus ise ei määra aga, milline peab olema selle lahenduse tehniline teostus.
„Taganemisavalduses peab tarbijal olema võimalik sisestada või kinnitada vähemalt oma nimi, leping, millest soovitakse taganeda, ning andmed selle kohta, kuhu ja kuidas soovitakse saada taganemise kinnitust,“ selgitab RÖDLi advokaat. Kui taganemine puudutab ainult osa lepingust, peab ettevõtja võimaldama täpsustada, millistest toodetest või teenustest soovitakse taganeda.
Keba rõhutab, et taganemisfunktsioon peab olema selgelt nähtav, lihtsalt leitav ja kättesaadav kogu 14-päevase taganemistähtaja jooksul. „Taganemine loetakse tähtaegseks, kui tarbija on taganemisavalduse ära saatnud taganemistähtaja jooksul.“
Tarbijale tuleb taganemisvõimalust selgitada juba enne ostu
Oluline uus kohustus puudutab ka teavitamist. „Tarbijat tuleb juba enne lepingu sõlmimist selgel ja arusaadaval viisil teavitada taganemisfunktsiooni olemasolust ja selle asukohast. Tarbija ei peaks seda ise otsima,“ märgib Keba.
Tema sõnul on selle nõude eesmärk vältida olukorda, kus taganemisvõimalus on küll olemas, kuid peidetud või raskesti leitav.
Samuti ei tohi taganemisfunktsiooni kasutamine eeldada täiendavaid samme, mis muudaksid protsessi keerukamaks kui lepingu sõlmimine. „Näiteks ei tohiks tarbijalt nõuda eraldi rakenduse allalaadimist juhul, kui ost tehti veebilehe kaudu,“ rõhutab Keba.
Samas ei laiene uus nõue kõikidele kauglepingutele. Internetipõhine taganemisfunktsioon tuleb luua üksnes nende lepingute puhul, mis sõlmitakse veebikeskkonnas nagu näiteks e-poes või mobiilirakenduses. Telefoni, SMS-i, e-posti või isikliku kohtumise teel sõlmitud lepingutele see kohustus ei laiene.
Taganemisest üksi ei piisa, seda tuleb ka kinnitada
Lisaks taganemisavalduse esitamise võimalusele peavad ettevõtjad looma ka eraldi kinnitamise funktsiooni. „Ettevõtja peab võimaldama tarbijal oma taganemissoovi ka eraldi kinnitada. Selleks tuleb luua kinnitusnupp või muu sarnane lahendus, mis on tähistatud sõnadega „Kinnitan taganemise“ või muu sellise ühemõttelise ja kergesti loetava tekstiga,“ selgitab Keba.
Praktikas võib see tähendada näiteks seda, et enne avalduse saatmist peab tarbija tegema vastava kinnituse linnukesega või vajutama eraldi nupule. „Selle nõude eesmärk on vältida olukordi, kus tarbija taganeb lepingust kogemata.“
Pärast kinnituse andmist peab ettevõtja omakorda taganemisavalduse kättesaamist põhjendamatu viivituseta kinnitama püsival andmekandjal, näiteks e-posti teel. Tarbijale saadetud kinnitus peab sisaldama taganemisavalduse sisu ning selle edastamise kuupäeva ja kellaaega.
Kas ettevõtja võib nõuda sisselogimist?
Praktikas on tekkinud küsimus, kas ettevõtja võib enne taganemisvõimaluse kuvamist nõuda tarbijalt veebikeskkonda sisselogimist. Keba sõnul on ettevõtjal küll õigus tarbijat tuvastada, kuid see ei tohi muuta taganemisõiguse kasutamist põhjendamatult keeruliseks.
„Ei ole põhjendatud nõuda tarbijalt kasutajakonto loomist ega kohustuslikku sisselogimist üksnes taganemisõiguse kasutamiseks,“ ütleb ta.
Samas võib olemasoleva kasutajakonto kasutamine olla lubatud, kui see lihtsustab isiku tuvastamist ega tee taganemist keerulisemaks. Direktiivi kohaselt peab sisseloginud kasutajal olema võimalik taganeda ilma, et ta peaks uuesti sisestama identifitseerimisandmeid või lepingu tunnust.
Keba märgib siiski, et küsimus, kas teatud juhtudel võib sisselogimisnõue olla lubatud, võib vajada täiendavat selgitamist tulevases kohtupraktikas.
Olemasolevatel e-poodidel tuleb teha IT-arendusi
Muudatuste mõju ei ole kõikidele ettevõtjatele ühesugune. Uued turule sisenejad saavad vajalike nõuetega arvestada juba veebipoe loomisel ning ehitada vajalikud lahendused kohe süsteemi sisse.
Olemasolevate e-poodide jaoks tähendab uus kohustus aga eelkõige IT-arendusi. „Taganemisfunktsiooni lisamine tähendab enamasti ühekordseid kulusid, mis on seotud eeskätt IT-süsteemide kohandamisega. Samas ei nõua seadus tingimata keerukat või täielikult automatiseeritud lahendust, vaid piisab, kui tarbija täidab taganemisnupule vajutamise järel avanevad andmeväljad ise. Seejärel võib olla piisav, kui veebipoe töötaja saab taganemiste kohta vastava teate või e-kirja,“ selgitab Keba.
Lisaks tehnilistele muudatustele tuleb ettevõtjatel ajakohastada ka veebilehel esitatavat teavet taganemisõiguse kohta ning tagada, et töötajad mõistavad uut taganemisprotsessi ja oskavad seda klientidele korrektselt selgitada.
Kui teie ettevõte vajab abi uute nõuete tõlgendamisel, lepingute koostamisel või veebipoe tingimuste ajakohastamisel, tasub pöörduda RÖDLi ekspertide poole. Aitame hinnata muudatuste mõju ning leida praktilised ja õiguspärased lahendused.